DILI, 29 Setembru 2025 (TATOLI)—Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, Jose Magno hateten, moras kardiovaskulár ka moras fuan bele prevene liuhusi estilu moris saudavél.
Notísia Relevante: HNGV atende pasiente moras fuan 60-80 kada loron
“Moras kardiovaskulár bele prevene liuhusi estilu moris saudável. Ba desidór polítiku sira, kontínua halo prioridade investimentu iha saúde kardiovaskulár. Ba sidadaun ida-idak, poder iha ita-nia liman, para fuma, halo ezersisiu, redús han masin no midar barak, aumenta konsumu ai-fuan fresku no modo tahan,” Jose Magno hateten iha nia diskursu bainhira partisipa simpóziu no serimónia loron mundiál fuan ho tema ‘labele husik ritmu ida, fuan di’ak moris saudavel’, iha salaun Ministériu Transporte Komunikasaun (MTK), segunda ne’e.
Nia afirma, simpóziu ida-ne’e hanesan katalizadór ida ba resposta nasionál ne’ebé forte, koordenadu no efikas.
“Ita iha koñesementu, iha vontade polítika no iha reziliénsia povu Timor nian. Hamutuk, ita-bele garante katak saúde iha ita-nia liman rasik,” nia dehan.
Vise-Ministru ne’e esplika, estatístika sira hatudu klaru tebes, iha Timor-Leste, moras la hada’et sira sa’e ba 53% no ema ne’ebé lakon vida tanba moras hirak ne’e kuaze 7,552, enkuantu iha tinan ida-ne’e ema hamutuk 1,952 mak mate tanba moras prematur no seluk tan.
Husi númeru hirak ne’e, moras kardiovaskulár mak kontribui boot liu, ho taxa 26.4% husi mate hotu-hotu, hipertensaun no diabetes mak fatór risku prinsipál.
Tuir dadus husi Saúde Nasionál 2023, prevalénsia hipertensaun 26% no diabetes 5.3%.
“Kuaze portadór adultu hipertensaun la hatene katak sira iha kondisaun ne’e, sira-ne’ ebé hahú tratamentu, de’it 30% mak kontrola tensaun aas. Iha diabetes, situasaun grave liu, husi kada ema na’in-lima (5) adultu la hatene katak sira diabétiku no iha de’it 12% mak iha tratamentu, estatístika sira-ne’e la’ós númeru de’it, maibé ita-nia inan-aman, avó no juventude ne’ebé nia moris mak presaun boot ba ita-nia sistema saúde,” nia dehan.
Nune’e, liuhusi Ministériu Saúde konsidera moras la hada’et sira nu’udar prioridade absoluta, iha liña ho Planu Estratéjiku Setór Saúde no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável.
Nia afirma, atu halo prevensaun ba moras hotu ne’ebé iha mak halo sensibilizasaun atu promove moris saudavél ba ema hotu.
Iha fatin hanesan, Médiku Espesialista, Herculano Seixas hateten Timor-Leste nu’udar nasaun foun ne’ebé ultrapasa jornada naruk luta ba ukun rasik an.
“Durante tinan 23 husi ita-nia independensia, Timor-Leste atinje ona indikadór lubuk ida iha setór saúde, konsege elimina Malária, Lepra, Tétanus Neonatal, redusaun Mortalidade Maternu infantíl no melloramentu ba esperansa vida sidadaun Timor-Leste nian,” médiku ne’e afirma.
Maske nune’e, iha dekada ikus Timor-Leste hasoru pesu dubru ba moras, iha ne’ebé moras tuberkuloza, Moras Infeksaun Respiratória no mánutrisaun sei kontinua aas. Husi sorin seluk moras kardiovaskulár no moras la hada’et sira seluk nia insidensia aumenta progresivamente no konstitui kauza prinsipál ba disabilidade no mortalidade prematura.
Nia hatutan, moras kardiovaskulár representa 30% husi mortalidade iha rejiaun Sudeste Asiatiku. Bazeia ba dadus Globál Observatory husi OMS hatudu katak taxa mortalidade Kardiovaskulár iha Timor-Leste representa 200 to’o 100,000 abitante.
Moras kardiopatia Isquemnika okupa terseira Kauza mortalidade iha Timor-Leste hafoin Tuberkuloze no Stroke.
“2% husi ita-nia labarik idade eskolar mak sofre moras reumatismu fuan no 39% husi populasaun adultu Timor-Leste sofre moras tensaun aa’s,” nia hateten.
Nune’e, Xefe Ezekutivu Federasaun Mundiál Fuan nian husi Austrália, David Lioyd hateten, iha konsiderasaun federasaun sira iha membru hamutuk 220 no hirak ne’e mak sosiedade no organizasaun kardíaku sira husi fundasaun fuan nian ne’ebé mak foka ba saúde kardiovaskulár no pontu devista servisu nian hanesan iha Ospitál.
“Ami mak grupu ki’ik ida ho ema na’in 25 ne’ebé bazeia iha Jenebra no sira-nia serbisu mak atu apoia saúde kardiovaskulár no peskiza kardiovaskulár iha mundu tomak, husi sira-ne’e iha momentu ne’ebá inklui ba moras fuan reumátiku,” nia dehan.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




