Hosi: Angenilio dos Reis Jerónimo
(Jurista, Asesór Legál ba Prezidente Autoridade Munisípiu Baukau)
Artigu ida-ne’e análiza kona-ba importánsia husi desentralizasaun iha Timor-Leste nu’udar mekanizmu ida atu hametin administrasaun públika, garante partisipasaun sidadaun nian, no promove dezenvolvimentu lokál. Desentralizasaun hare hanesan instrumentu esensiál ida atu ultrapasa dezafiu istóriku sira kona-ba sentralizasaun podér iha deit Estadu sentral hodi hamosu burokrasia ne’ebé ezazeradu iha administrasaun públika desde inísiu to’o ohin loron.
Konstrusaun Estadu iha Timor-Leste, hafoin restaurasaun independénsia iha 20 Maiu 2002, hasoru dezafiu oioin, inklui sentralizasaun administrasaun públika ne’ebé demaziadu. Desentralizasaun mosu hanesan alternativa ida atu halo governasaun sai efisiente liu, partisipativu, atu responde ba nesesidade populasaun lokál sira-nian. Artigu ida-ne’e buka atu analiza papél estratéjiku desentralizasaun nian iha konsolidasaun demokrasia, hametin instituisaun sira, no hadi’a prestasaun servisu públiku sira iha Timor-Leste.
- Fundamentu Teóriku Desentralizasaun nian
Desentralizasaun bele komprende hanesan transferénsia autoridade, rekursu, no kompeténsia husi governu sentrál ba entidade subnasionál sira, hanesan munisípiu, suku no aldeia sira. Desentralizasaun klasifika hanesan polítiku, administrativu, fiskál, ka territoriál, depende ba grau autonomia ne’ebé fó iha nivel lokál.
Desentralizasaun polítika envolve atribuisaun podér lejizlativu no foti desizaun ba autoridade lokál sira, hanesan eleisaun direta ba líder munisípiu sira. Desentralizasaun administrativa refere ba distribuisaun responsabilidade operasionál sira ba nivel lokál sira, liu-liu iha prestasaun servisu públiku sira. Desentralizasaun fiskál kompostu husi atribuisaun autoridade atu halibur no jere rekursu finanseiru lokalmente. Ninian objetivu mak atu hasa’e governu nia efisiénsia, akuntabilidade, no adaptabilidade ba nesesidade lokál.
Teoria desentralizasaun bazeia ba abordajen sosiolójiku, ekonómiku, no institusionál, Tuir Freitas Amaral (2016), governasaun lokál esensiál tanba ida-ne’e responde di’ak liu ba preferénsia lokál sira no fornese espasu ba inovasaun polítika. Teoria ne’e esplika katak governasaun desentralizada kontribui ba konsolidasaun demokrasia,iha ne’ebé komunidade influensia diretamente polítika públika sira. Prinsípiu ida-ne’e fundamentál ba dezenvolvimentu governasaun lokál iha Timor-Leste.
Aleinde ne’e, teoria demokrátiku sujere katak desentralizasaun bele hasa’e partisipasaun, transparénsia, no responsabilizasaun, tanba autoridade lokál sira sujeita liu ba kontrolu públiku diretu. Husi perspetiva ida-ne’e, desentralizasaun la’ós de’it kestaun administrativa, maibé parte integrante ida husi prosesu konsolidasaun demokrasia.
- Kuadru legál sira ba desentralizasaun administrativa no poder lokál
- Konstituisaun RDTL Artigu 50 no artigu 720 Estadu rekoñese prinsípiu desentralizasaun administrativa no poder lokal, Estadu iha obrigasaun atu organiza teritóriu ho baze iha prinsípiu desentralizasaun administrativa, katak transfere podér sira husi governu sentrál ba órgaun lokál sira (hanesan munisípiu no suku sira), atu nune’e desizaun no atendimentu públiku sai efisiente liu, besik liu ba sidadaun sira no adapta ba realidade lokál sira.
- Aprovasaun ba kuadru jurídiku ba desentralizasaun administrativa no poder lokál :
- Aprovasaun Lei nú. 19/2023, loron 5 fulan Dezembru, ne’ebé aprova alterasaun dahaat ba lei nú. 11/2019, loron 7 fulan Outubru, Divizaun Administrativa teritóriu nian.
- Aprovasaun Lei nú. 18/2023, loron 30 fulan Novembru, ne’ebé alterasaun ba datolu Lei nú. 3/2014, loron 18 fulan Juñu, ne’ebé kria rejiaun Administrativa RAEOA;
- Aprovasaun Lei nú. 23/2021, loron 10 fulan Novembru, ne’ebé aprova Lei Poder Lokál no Desentralizasaun Administrativa;
- Aprovasaun Dekretu-Lei nú. 81/2023, loron 11 fulan Outubru, ne’ebé kria Servisu Administrasaun Suku;
- Aprovasaun Dekretu-Lei nú. 82/2023, loron 23 fulan Agostu, ne’ebé kria Autoridade Administrativa Ataúru nian;
- Aprovasaun Dekretu-Lei nú 84/2023, loron 23 fulan Agostu, ne’ebé alterasaun ba dalima ba Dekretu-Lei nú. 3/2016, loron 16 fulan Marsu, Estatutu Administrasaun Munsipál sira no Grupu Tékniku Interministeriál ba Desentralizasaun Administrativa;
- Aprovasaun ba Diploma Ministeriál nú. 40/2023, loron 15 fulan Setembru nian, kona-ba, Denominasaun Kompeténsia respetivu ba Servisu Lokál iha Administrasaun Postu Administrativu sira;
- Aprovasaun ba Diploma Ministeriál nú. 85/2023, loron 29 fulan Dezembru, kona-ba Estabelesimentu Servisu Autoridade Munisipál sira-nian no definisaun ba sira-nian organizasaun no funsionamentu;
- Aprovasaun ba Diploma Ministeriál nú. 86/2023, loron 29 fulan Dezembru, kona-ba Denominasaun no Tarefa Servisu Lokál sira nian.
- Benefísiu husi Desentralizasaun iha Timor-Leste
Desentralizasaun oferese benefísiu konkretu no estratéjiku ba Timor-Leste, liu-liu iha kontestu harí Estadu no hametin demokrasia. Ninian implementasaun loloos bele transforma relasaun entre estadu ho sidadaun sira, hodi kontribui ba dezenvolvimentu sustentável no inkluzivu. Benefísiu sira husi desentralizasaun mak hanesan tuir mai ne’e :
- 3.1 Hakbesik Estadu ba Komunidade Lokál sira
Desentralizasaun permite desizaun administrativa no polítika sira atu halo besik liu ba komunidade sira, hodi promove solusaun sira ne’ebé adapta liu ba realidade lokál sira. Tuir Freitas Amaral (2016), desentralizasaun hasa’e kapasidade estadu nian atu responde ba nesesidade espesifiku husi nia populasaun sira, liu-liu iha nasaun sira ho diversidade kultura no jeográfika, hanesan Timor-Leste. Ida-ne’e evidente, porezemplu, Prezidente Autoridade Munisipál sira-nian asaun, ne’ebé iha koñesimentu liu kona-ba dezafiu sira iha sira-nian área duké administrasaun sentrál sira iha Dili.
- 3.2 Hametin Partisipasaun Sidadaun nian
Hodi kria instituisaun governasaun lokál, desentralizasaun fornese espasu sira ne’ebé asesível liu ba partisipasaun sidadaun nian oinsa atu foti desizaun. Marcelo Caetano (2014), partisipasaun esensiál ba lejitimasaun desizaun públika no empoderamentu komunidade sira. Iha Timor-Leste, Konsellu Munisípiu no Konsellu Suku nu’udar instrumentu importante ba envolvimentu públiku, ne’ebé fó dalan ba sira atu tau matan no propoin asaun públiku ho efetivu liu tán.
- 3.3 Hadi’a Prestasaun Servisu Públiku
Ho desentralizasaun, servisu esensiál sira hanesan saúde, edukasaun, bee moos, no saneamentu bele jere lokalmente, ho agilidade no sensibilidade boot liu ba nesesidade espesífiku sira. Tuir Relatóriu Ministériu Administrasaun Estatál (2023), munisípiu sira ne’ebé partisipa iha projetu pilotu desentralizasaun nian hatudu progresu signifikativu iha jestaun apoiu sosiál no programa dezenvolvimentu rurál, tanba redusaun burokrasia no autonomia boot liu atu deside prioridade sira.
- 3.4 Promove Dezenvolvimentu Lokál
Desentralizasaun kontribui ba planeamentu no implementasaun polítika dezenvolvimentu ne’ebé valoriza rekursu lokál,no área potensiál sira. Tuir Banku Mundiál (2015), polítika desentralizadu sira favorese kreximentu ekonómiku inkluzivu liu husi fahe investimentu públiku sira ho ekuitativu liu. Iha Timor-Leste, desentralizasaun bele fó apoiu ba hametin agrikultura, turizmu bazeia ba komunidade, no indústria ki’ik sira liu husi permite kada munisípiu atu define ninia estratéjia dezenvolvimentu rasik.
- 3.5 Hamenus Dezigualdade Rejionál sira
Sentralizasaun istóriku iha Estadu sentral hamosu desekilíbriu rejionál ne’ebé signifikativu, ho konsentrasaun servisu no oportunidade ne’ebé boot liu iha kapitál. Desentralizasaun buka atu korrije asimetria sira ne’e liu husi distribuisaun di’ak liu rekursu finanseiru no umanu entre munisípiu sira. Tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011–2030, desentralizasaun maka estratéjia prioridade ida atu asegura koezaun territoriál no justisa sosiál ne’ebé boot liu, hodi prevene rejiaun balu atu la bele sai marjinalizadu nafatin.
- Dezafiu no Limitasaun Desentralizasaun iha Timor-Leste
Maski iha progresu regulatóriu no polítiku ba desentralizasaun, Timor-Leste hasoru dezafiu estruturál, institusionál, no operasionál oioin ne’ebé difikulta implementasaun kompletu no efetivu ba prosesu ida-ne’e.
4.1 Falta Rekursu Umanu Kualifikadu
Obstákulu boot ida mak falta pesoál tékniku no profisionál kualifikadu atu serbisu iha nível governasaun lokál. Tuir Relatóriu Ministériu Administrasaun Estatál (2023), munisípiu barak maka depende nafatin ba apoiu tékniku hosi nível sentrál tanba falta pesoál ho formasaun adekuadu iha área sira hanesan finansa públika, jestaun administrativa, entre sira seluk. Limitasaun ida-ne’e kompromete autonomia loloos husi munisípiu sira, hodi halo sira sai de’it ezekutór sira husi desizaun sentralizadu sira.
4.2 Limitasaun Orsamentál no Finanseira
Desentralizasaun ezije rekursu finanseiru sustentável ba autoridade lokál sira atu ezerse sira-nia podér ho efetivu. Maibé, maioria iha munisípiu timoroan sira kuaze depende tomak ba Orsamentu Estadu. Tuir Banku Mundiál (2020), falta mekanizmu klaru ba transferénsia fiskál no reseita lokál sira limita kapasidade planeamentu no ezekusaun governu lokál sira-nian, hodi fó perigu ba kredibilidade desentralizasaun nian.
4.3 Falta Mekanizmu Koordenasaun Intergovernamentál ne’ebé Efetivu
Dezafiu seluk mak falta kanál koordenasaun ne’ebé efetivu entre governu sentrál no nivel lokál. Governasaun multinivel presiza kooperasaun konstante, ho definisaun klaru kona-ba papél, objetivu, no responsabilidade sira. La ho ida-ne’e, akontese duplikasaun asaun sira, estraga rekursu sira, no inefisiénsia administrativa.
- Perspetiva Futuru ba Desentralizasaun iha Timor-Leste
Implementasaun desentralizasaun iha Timor-Leste sei iha prosesu nia laran, no ninian susesu sei depende ba abordajen estratéjiku ida, ne’ebé hetan apoiu husi vontade polítika, planeamentu tékniku, no envolvimentu sidadaun nian. Esperiénsia sira ne’ebé hetan ona iha nasaun, kombina ho observasaun ba prátika internasionál sira ne’ebé di’ak liu, indika dalan importante balu hodi hametin governasaun lokál.
5.1 Hasa’e Kapasidade Institusionál no Téknika Munisípiu sira-nian
Hametin kapasidade umanu no institusionál lokál tenke sai prioridade ida. Desentralizasaun labele akontese ho efisiente se munisípiu sira laiha pesoál tékniku kualifikadu no estrutura organizasionál ne’ebé adekuadu. Relatóriu Ministériu Administrasaun Estatál (2023) rekomenda implementasaun programa edukasaun kontínua iha área sira hanesan finansa públika, planeamentu, lideransa lokál, jestaun projetu, no partisipasaun komunidade nian. Kooperasaun internasionál, liu-liu ho nasaun sira CPLP nian, bele sai nu’udar fatór importante ba transferénsia koñesimentu no prátika di’ak liu.
5.2 Estabilidade no Kompromisu Polítiku ba Prosesu
Esperiénsia internasionál hatudu katak desentralizasaun nu’udar prosesu médiu no longu prazu ne’ebé ezije estabilidade institusionál no kontinuidade polítika públika sira. Iha Timor-Leste, mudansa iha governu no ajenda polítika ne’ebé diferente bele difikulta kontinuasaun implementasaun desentralizasaun nian. Tanba ne’e, esensiál liu atu kria konsensu nasionál entre autór polítiku no líder sira, hodi asegura katak desentralizasaun hetan tratamentu hanesan polítika estadu nian, la’ós de’it polítika governu nian.
5.3 Uza Teknolojia no Inovasaun iha Governasaun Lokál
Teknolojia foun sira bele sai aliadu importante hodi hasa’e transparénsia, hadi’a komunikasaun entre governu no sidadaun sira, no optimiza prestasaun servisu lokál nian. Esperiénsia sira hanesan plataforma jestaun munisípiu dijitál, portál transparénsia, no aplikasaun partisipasaun sosiál adota daudaun ona iha nasaun oioin no bele adapta ba situasaun Timor nian. Dijitalizasaun ba servisu lokál sira bele mós hadi’a efisiénsia administrativa no hamenus kustu operasionál sira.
- Konkluzaun
Desentralizasaun iha Timor-Leste reprezenta la’ós de’it ezijénsia konstitusionál no polítika ida, maibé mós nesesidade prátika ida atu konsolida demokrasia, promove dezenvolvimentu ne’ebé ekilibradu, no hametin partisipasaun sidadaun nian. Hanesan diskute ona iha estudu ida-ne’e tomak, desentralizasaun la’ós fin ida iha nia an rasik, maibé meius ida ne’ebé efetivu atu asegura governasaun ne’ebé besik liu ba komunidade sira, responde liu ba sira nia nesesidade, no transparente liu iha jestaun rekursu públiku sira.
Liu husi análize teórika, legál, no institusionál, hatudu ona katak desentralizasaun bele kontribui maka’as ba hadi’ak servisu públiku, hamenus dezigualdade rejionál sira, promove koezaun sosiál, no hametin lejitimidade Estadu nian. Maibé, atu benefísiu sira-ne’e bele materializa, presiza ultrapasa dezafiu estruturál sira ne’ebé eziste, hanesan kapasidade administrativa lokál ne’ebé fraku, rekursu finanseiru ne’ebé menus, no seluk tan.
Desentralizasaun, hanesan konsagra iha Artigu 50 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian, nu’udar espresaun konkreta ida husi prinsípiu subsidiaridade nian, ne’ebé buka atu transfere podér sira husi nível sentrál ba nivel lokál, ho objetivu atu hakbesik Estadu ba populasaun no promove administrasaun públika ne’ebé demokrátiku liu, efisiente, no ekuitativu. Iha sentidu ida-ne’e, desentralizasaun aprezenta la’ós de’it nu’udar estratéjia reforma administrativa, maibé nu’udar pilár fundamentál ba konstrusaun Estadu no konsolidasaun demokrátika iha rai-laran.





