Top

Proposta orsamentu husi MS millaun $76.758 aprovadu iha espesialidade

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hato’o intervensaun iha ámbitu debate espesialidade ba Proposta-Lei Orsamentu Ministériu Finansas, iha sala Plenária Parlamentu Nasionál, Segunda (17/11/2025). Imajén TATOLI/Franciaco Sony

DILI, 17 Novembru 2026 (TATOLI)- Parlamentu  Nasional aprova proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál  2026 ba Ministériu Saúde (MS) ho montante $76.758.239 iha faze espesialidade ho votu a-favór 42, kontra 0 no abstensaun 21.

Orsamentu ne’e  hodi aloka ba saláriu no vensimentu $35.502.839, bens no serbisu $13.400.000, transferénsia públika $26.490.400, kapitál menór rihun $500, kapitál dezenvolvimentu rihun $865.

Tuir dokumentu livru OJE 2026 MS iha Programa Funsionamentu no Dezenvolvimentu Instituisionál ho subprograma neen;  funsionamentu instituisaun, dezenvolvimentu instituisionál, parseria, suporta desentralizasaun saúde, rejistu serbisu saúde, infraestrutura iha setór saúde, ho ninia atividade 24.

Programa Kuidadu Saúde Primáriu ho subprograma lima; pakote serbisu saúde primáriu abrajente, nutrisaun, saúde materna no infantil, kontrola moras, promosaun edukasaun saúde ho ninia atividade 28.

Programa Kuidadu Sekundáriu no Tersiáriu ho subprograma lima; serbisu ospitál referénsia no munisipál, serbisu tersiáriu no médiku espesializadu, pakote serbisu abrajente kuidadu saúde ospitalár, emerjénsia médika, jestaun no distribuisaun medikamentu no ekipamentu médiku ho ninia atividade 19.

Solisita mellora atendimentu

Durante apresiasaun OJE MS, deputada FRETILIN, Maria Ana Bela Savio,  koloka kestaun tau atensaun serbi povu ho di’ak liután hanesan mellora  infraestrutura fasilidade saúde iha territóriu liliu sala maternidade fó partu dignu ba inan sira  partu,  garante medikamentu ba pasiente.

Deputada PLP, Maria Angelina Sarmento, bolu atensaun  estajiáriu sira halo atendimentu pasiente.

Deputada PD, Maria Teresa Gusmão, dehan funsionamentu iha estalesimentu saúde lao nafatin tanba ne’e   la konkorda iha kazu ida ka rua justifika saúde ne’e aat hotu.

Deputada CNRT, Maria Gorumali Barreto,  hateten saúde la kolapsu tanba  funsionamentu saude la’o hela.  Hodi kontinua enkoraza profisionál saúde hotu atu presta serbisu ho di’ak ba pasiente iha territóriu.

Nia mós sujere tau atensaun   akizasaun ekipamentu saúde no ambulánsia, tanba prosesu akizasau orsamenta iha tinan 2025 lao  tarde, no iha tinan 2026 kontinua destina verba akizasaun iha ekipmaentu lubun. Ho objetivu oinsá atu responde transfere pasiente ba rai-liur hanesan  kankru, kardiólojia hodi responde preokupasaun ne’ebé iha.

MS relata serbisu

Ministra Saúde, Elia Amaral, relata dadus to’o dadaun rejista prosionál saúde 5.735 halo prestasaun serbisu iha área saúde nian, ne’ebé halo atendimentu klínika movel lori hakbesik prestasaun serbisu ba komunidade liliu populasaun iha área remota hetan millaun 4.5 iha nível munisípiu, inklui veteranu 10.702, ema ho defisiénsia 3.941, inan isin-rua 16.450

“Ho deputadu sira ohin hatete katak, laiha ai-moruk ou kolapsu, hanoin ne’e la loos, tanba Governu Dasiak aloka orsamentu, oinsá kompra medikamentu no ba distribuisaun iha ai-moruk entre totál item medikamentu ne’ebé mak ita-nia populasaun hetan konsumu kuaze rihun 60 distribui ba iha fasilidade saúde sira até Setembru 2025 nian’’,Nia dehan.

Ba prosesu tenderizaun medikamentu perante tuir  regra hodi ne’ebé iha. Aliende tinan barak laiha kontrolu medikamentu maibé Governu Dasiak halo dijitalizasaun sistema  hodi garante transparánsia kontrola atendimentu.

Nia relata konsulta serbisu ospitalár tratamentu iha rai-liur haruka pasiente komún 100-resin no pasiente veteranu 100-resin. Aliende  halo mós atendimentu prevensaun taxa kobertura dala ida ba inan isin rua atinji 51% no vizita dahaat kuidadu ante-natal 30%.

Ba iha prevensaun nian parte pesoál saúde atende iha fasilidade saúde liliu inan isin rua sira por volta rihun 25, atende partu iha uma rihun 15, iha ospitál sira atendimentu 9.260, atendimentu kobertura nasionál hamutuk 60%.

Halo prevensaun moras la hada’et halo screaning hanesan iperténsaun, diabete no kankru.

“Ita halo ona prevensaun ituan, númeru aas ituan ba  kankru, husi tinan lima no sanulu ba oin, nune’e ita-nia kobertura vasina ba ita-nia oan feto sira husi idade 11-14 liu 90%, ba iha nasionál tomak’’,Nia hateten.

MS dezde tinan 2023 haruka ona médiku 40-resin kontinua estudu espesialista no sei haruka tan bolseiru 75. Nune’e Governu Dasiak atu hadia prestaun kualidade.

Jornalista: Nelson de Sousa

Editór: Evaristo Soares Martins

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!