Top

Ramos-Horta kondekora Diretór Regional OMS ho Orden Timor-Leste

Prezidente Repúblika, Jose Ramos Horta, kondekora Orden Timor-Leste nian ba Diretór Regional OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus no Diretór Rejionál ba Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS, Poonam Khetrapal Singh, hodi rekoñese sira-nia kontribuisaun ba saúde globál. Imajen/Espesiál.

DILI, 14 Setembru 2026 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, Jose Ramos Horta, kondekora Orden Timor-Leste nian ba Diretór Regional OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus no Diretór Rejionál ba Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS Poonam Khetrapal Singh, hodi rekoñese sira-nia kontribuisaun ba saúde globál.

“Eventu la’o, ko’alia, foti asaun hamutuk ba saúde atrai partisipante barak, hodi promove atividade fíziku no estilu moris saudável liu,” refere komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, ohin.

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão partisipa iha abertura ba sesaun plenária, no kumprimenta Ministru sira, Xefe delegasaun sira husi Estadu-Membru sira, delegadu sira no lideransa OMS nian.

Rezultadu prinsipál ida mak adosaun Deklarasaun Dili kona-ba rekursu umanu ba saúde ekuidade iha kuidadu saúde espesializadu ne’ebé tau asesu ekuitativu ba servisu espesialista nu’udar sentru ba planeamentu forsa-traballu saúde rejionál.

“Deklarasaun ne’e rekoñese katak asesu la depende de’it ba profisionál saúde ne’ebé hetan formasaun ona, maibé mós ba sira-nia serbisu fatin se sira disponível iha fatin ne’ebé presiza no se sira iha kompeténsia ne’ebé loos,” Ofisiál-Enkarregadu, Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS, Nilesh Buddha dehan.

Deklarasaun ne’e fornese enkuadramentu rejionál ida atu rezolve disparidade sira-ne’e liuhusi planeamentu forsa-traballu no fortifikasaun kapasidade sistema saúde nian ne’ebé forte liu.

Enkontru ne’e mós selebra Timor-Leste nia eliminasaun ba trakoma nu’udar problema saúde públika, ne’ebé OMS valida ofisialmente iha 03 Setembru 2026. Ho validasaun Timor-Leste nian, trakoma oras-ne’e la sai ona preokupasaun ba problema saúde públika iha Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS tomak.

“Atinjimentu ida-ne’e hanesan fonte ba orgullu nasionál ne’ebé boot tebes. Ita-nia responsabilidade agora mak proteje progresu ida-ne’e no asegura katak trakoma labele fila-fali,” Diretór-Jerál Servisu Kooperativa, Ministériu Saúde, Narciso Fernandes, hateten.

Komité Rejionál mós organiza eventu paralelu lima ne’ebé kobre prioridade saúde oioin, inklui saúde no direitu seksuál no reprodutivu revizaun universál ba saúde no preparasaun (UHPR); mudansa klimátika no saúde tinan sanulu husi South-East Asia Regulatory Network (SEARN) nian no proteje benefísiu imunizasaun ne’ebé atinji maske ho dezafiu barak iha Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian.

Estadu-Membru sira mós adota rezolusaun neen (6) ne’ebé kobre dispozitivu médiku, diagnóstiku no teknolojia asisténsia reziliénsia fasilidade saúde nian seguransa pasiente no seguransa raan nian finansiamentu sustentável ba saúde hakotu tuberkuloze TB  no hametin konfiansa no aseitasaun vasina hodi avansa eliminasaun sarampu no rubéola.

Husi rezolusaun sira-ne’e, ida kona-ba TB hafoun kompromisu Rejiaun nian atu hakotu TB to’o 2030, hodi hatudu estimativa kazu millaun 3.68 no mortu 433,000 iha 2024, ne’ebé hatudu klaru eskala dezafiu ne’e.

Saúde dijitál no intelijénsia artifisiál (AI) hetan apoiu ne’ebé forte tan liuhosi estabelesimentu Rede Kolaborativa Saúde Dijitál no Intelijénsia Artifisiál ba Sudeste Aziátiku (SEA-DAC), ne’ebé sei permite nasaun sira fahe kompeténsia no esperiénsia, hametin sistema saúde dijitál no avansa uzu Artfisiál Intelejénsia (AI, sigla inglés)  nian ne’ebé responsável.

Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten katak RC79 subliña valór kooperasaun rejionál nian iha hasoru dezafiu saúde sira ne’ebé komún, no iha harii sistema saúde ne’ebé ekuitativu liu iha Rejiaun tomak.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!