Top

Governu halo kampaña sensibilizasaun kona-ba Polítika Ekonomia Azul iha Likisá

Estudante CAFE iha Likisá partisipa kampaña sensibilizasaun kona-ba Polítika Ekonomia Azul. Foto:Afonso do Rosário

LIKISÁ, 14 Setembru 2026 (TATOLI) – Governu ohin lansa kampaña sensibilizasaun kona-ba Polítika Ekonomia Azul no, ao mezmu tempu, lansa inisiativa “Lenuk-Tasi”, lixeiru ida ne’ebé ho forma hanesan lenuk hodi rekolla lixu plástiku no lixu sira seluk, iha Munisípiu Likisá.

Objetivu ne’e nu’udar símbolu ida atu alerta ba estudante sira kona-ba importánsia  proteje ambiente no hamenus poluisaun mariña.

Kampaña ne’e promove husi Ministériu Edukasaun (ME) no halo parseria ho Gabinete Fronteira Terrestre no Marítima, Autoridade Munisípiu Likisá, eskola, estudante, profesór no entidade relevante sira seluk.

Inisiativa ne’e hakarak insentiva, liliu estudante sira, reduz uzu plástiku no adosaun prátika adekuada ba jestaun lixu no lembra katak lixu sira ne’ebé abandonadu udan bele lori ba mota no ba tasi.

Edukasaun importante atu proteje tasi

Iha nia intervensaun, Ministra Edukasaun, Dulce Soares, destaka katak edukasaun iha papél importante tebes atu forma jerasaun foun ne’ebé iha konsiénsia kona-ba ambiente no tasi. “Proteje tasi hanesan parte ida husi aprende. Atitude ida ne’e ne’e tenki aprende husi idade ki’ik,”dehan Dulce Soares iha atividade ne’ebé realiza, ohin, iha Salaun Tokodede.

Ministra afirma, relasaun povu Timor-Leste ho tasi forte tebes, tanba tasi fó ai-han, servisu, rendimentu no sai parte importante ba moris komunidade sira, liuliu komunidade sira ne’ebé hela besik tasi no depende ba rekursu tasi nian.

Tuir governante ne’e, tasi mós iha potensialidade boot ba turizmu, peskiza, kria oportunidade servisu no dezenvolvimentu ekonomia. Tanba ne’e, presiza uza rekursu tasi ho responsabilidade no sustentabilidade, atu bele fó benefísiu ba jerasaun agora no jerasaun sira iha futuru.

Dulce Soares hatete, protesaun tasi la’ós de’it sai responsabilidade instituisaun governamentál sira, maibé tenke hahú husi edukasaun no envolve komunidade hotu. Nia esplika katak ME integra ona tema kona-ba protesaun ambiente, tasi no rekursu naturál sira iha kurríkulu Ensinu Báziku.

Tema sira ne’e bele aprende liuhusi matéria hanesan Siénsia, Jeografia, Matemátika no matéria relevante sira seluk, ho objetivu la’ós de’it atu fó koñesimentu ba estudante, maibé mós atu forma responsabilidade, sidadania no respeitu ba patrimóniu naturál nasaun nian.

Ministériu uza mos materiál edukativu “O Meu Mar, O Meu Timor”, ne’ebé produz liuhusi kooperasaun ho Gabinete Fronteira Terrestre no Marítima. Livru no materiál edukativu sira ne’e fahe ba eskola sira no uza mos iha formasaun ba professor sira atu bele kontinua hanorin no sensibiliza estudante kona-ba tasi, biodiversidade marítima no protesaun ambiente.

Dulce Soares husu ba estudante sira atu la aprende de’it iha sala laran, maibé lori koñesimentu ne’ebé sira hetan iha eskola atu bele aplika iha uma, família no komunidade.

Kona-ba inisiativa “Lenuk Tasi”, Dulce Soares hatete katak ida ne’e la’ós de’it fatin ida ba rekolla lixu, maibé mos símbolu ida atu fó hanoin ba ema hotu kona-ba responsabilidade individuál iha protesaun ambiente liu husi labele soe foer arbiru tanba lixu plástiku bele estraga ekosistema no ameasa moris animál sira iha tasi.

Tanba ne’e, nia apela ba estudante sira atu la soe lixu arbiru, hamenus uzu plástiku, proteje tasi ibun no mota, inklui ai-horis no animál sira.

Dulce Soares mos apela ba eskola sira atu fó ezemplu di’ak kona-ba jestaun lixu, inklui separa, halibur no hatama lixu iha fatin apropriadu. Nia alerta liuliu kona-ba prátika sunu lixu iha área eskola, liuliu plástiku, tanba bele hamosu poluisaun, afeta saúde no aumenta risku ba inséndiu.

Ministra refere mós ba kazu ida iha eskola ida iha Díli iha loron liubá, bainhira ema sunu lixu besik edifísiu eskola, ne’ebé presiza intervensaun Bombeiru Díli atu kontrola situasaun.

Nia husu ba eskola no komunidade atu evita sunu lixu no hili dalan ne’ebé seguru liu ba separasaun, halibur no jestaun lixu.

Ho partisipasaun estudante besik 500 iha Likisá, Ministériu Edukasaun espera mensajen kona-ba protesaun tasi no responsabilidade ambientál bele to’o ba família no komunidade sira.

Dulce Soares hatete katak bainhira estudante rihun ba rihun halo desizaun di’ak iha sira-nia moris loroloron, asaun ki’ik sira ne’e bele sai kontribuisaun boot ba protesaun tasi.“Futuru tasi ita-nian iha ita-nia liman. Proteje tasi mak proteje futuru Timor-Leste”, dehan ministra.

Likisá prepara taxa ba ema ne’ebé soe lixu arbiru

Prezidente Autoridade Munisípiu Likisá, Paulino Ribeiro, hatete katak Direksaun Munisípiu Bee no Saneamentu prepara ona proposta atu aplika taxa ba ema sira ne’ebé soe lixu arbiru. “Agora ami prepara esbosu ida ne’ebé sei aprezenta ba Konsellu Koordenasaun Munisipál atu aprova, hodi bele aplika taxa ba komunidade ne’ebé soe lixu arbiru”, dehan Paulino Ribeiro.

Tuir nia, proposta ne’e seidauk tama iha faze implementasaun, tanba sei presiza pasa hosi prosesu aprovasaun iha nível munisípiu.

Depoisde aprovasaun iha Konsellu Koordenasaun Munisipál, proposta sei lori ba Konsellu Konsultivu Munisípiu iha fulan Dezembru, ho objetivu atu bele aplika medida ne’e iha tinan oin.

Paulino Ribeiro hatete katak medida ne’e sei aplika mós ba sidadaun sira husi munisípiu seluk ne’ebé vizita Likisá no soe lixu arbiru. Sira mos bele sujeitu ba taxa bainhira regulamentasaun ne’e aprova no tama iha vigor.

Paulino Ribeiro garante katak Autoridade Munisípiu sei kontinua kampaña sensibilizasaun kona-ba Ekonomia Azul iha suku no aldeia sira hotu iha Likisá.

Tuir nia, sensibilizasaun sei hala’o liuhusi enkontru ho autoridade suku no komunidade, atu esplika kona-ba benefísiu Ekonomia Azul ba kresimentu ekonomia lokál, oportunidade servisu no protesaun ambiente.

Tuir nia, komunidade presiza kompriende katak tasi no rekursu naturál sira bele sai fonte rendimentu no oportunidade ekonomia, maibé presiza proteje sira atu bele uza ho sustentabilidade.

Implementasaun Ekonomia Azul presiza envolve parte hotu

Koordenadora Prinsipál ba Ekonomia Azul iha Gabinete Fronteira Terrestre no Marítima, Inês Araújo Gonçalves, hatete katak Governu mesak labele implementa Polítika Ekonomia Azul.

Nia hatete Governu aprova ona polítika ne’e iha fulan-fevereiru tinan ne’e, maibé implementasaun presiza apoiu husi instituisaun governamentál, autoridade lokál, eskola, komunidade, setor privadu no meiu komunikasaun sosiál.

“Governu mesak labele implementa polítika ne’e. Presiza apoiu husi entidade hotu, inklui meiu komunikasaun sosiál, atu disemina informasaun kona-ba Ekonomia Azul”, dehan Inês Araújo Gonçalves, no apela mós ba estudante sira atu hamenus uzu plástiku no tau garrafa iha fatin apropriadu.

Tuir Inês Araújo Gonçalves, “Lenuk-Tasi” mak instrumentu ida atu fó mensajen simples ba estudante sira katak kada ema iha responsabilidade atu proteje ambiente.

Nia esplika katak kampaña ne’e hahú iha Likisá, maibé Governu iha planu atu lori programa sensibilizasaun ne’e ba munisípiu Aileu, Manatuto, Baukau no Lautém, no sei kontinua ba munisípiu sira seluk iha tinan oin.

Eskola CAFE Likisá no Caltech servisu hamutuk ba rekiklagem

Iha atividade ne’e, Eskola CAFE Likisá mos aprezenta inisiativa kooperasaun ho kompanhia Caltech kona-ba halibur no rekikla lixu plástiku.

Tuir informasaun ne’ebé aprezenta, Caltech halibur plástiku ne’ebé akumula iha Eskola CAFE no prosesu fali sai produtu ne’ebé iha valór ekonomia.

Inisiativa ne’e fó oportunidade ba estudante sira atu haree diretamente katak lixu, se jere ho di’ak, la’ós de’it buat ne’ebé tenke soe, maibé bele transforma sai materiál ne’ebé iha utilidade no valór ekonomia.

ME apresia inisiativa ne’e nu’udar ezemplu prátika edukasaun ambientál ne’ebé liga koñesimentu iha eskola ho prátika konkreta iha jestaun no resiklajem lixu.

Atividade sensibilizasaun iha Likisá inklui mos aprezentasaun kona-ba Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste, vídeu informativu, sesaun pergunta no resposta, no ezibisaun produtu peska sustentável no artesanatu lokál.

Notísia relevante: Xanana reafirma importánsia direitu tasi-ekonomia azúl iha konferénsia IPDM Lisboa

Jornalista: Afonso do Rosário

Editora: Isaura Lemos de Deus

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!