BOBONARU, 26 Novembru 2025 (TATOLI) – Iha komemorasaun Loron Mundiál Labarik ne’ebé realiza iha munisípiu Bobonaru, ohin, Governu reafirma ninia kompromisu hodi proteje no hakonu direitu báziku labarik sira-nian tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) no Konvensaun Direitu Labarik, ne’ebé nasaun ne’e ratifika ona.
Deklarasaun ne’e hato’o husi reprezentante Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, atuál Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandino Veira.
Tuir governante, Konvensaun kona-ba Direitu Labarik nian sai nu’udar matadalan prinsipál Governu nian hodi formula lei no polítika sira ne’ebé fó prioridade ba protesaun labarik sira husi forma hotu-hotu violénsia, diskriminasaun, esplorasaun, no neglijénsia.
Nia subliña katak labarik hotu-hotu, tantu moris iha kazamentu laran ka la’ós, iha direitu hanesan ba protesaun sosiál.
Dadus resente hatudu dezafiu sériu ne’ebé labarik sira iha Timor-Leste hasoru nafatin. To’o 11.7% husi labarik sira moris iha uma-kain ki’ak sira (Banku Mundiál, 2023), enkuantu 32.1% husi labarik sira ho idade menus husi tinan lima sofre má nutrisaun.
Dadus UNICEF nian mós indika katak 45% husi labarik sira hetan má nutrisaun krónika.
Aleinde ne’e, kazu sira kona-ba traballu infantíl no envolvimentu labarik nian iha krime sai nafatin preokupasaun Governu nian.
Nia reforsa katak maski kria ona lei, politika no regulamentu oioin, maibe Governu rekoñese katak problema labarik ne’e kompleksu tebes. Tanba ne’e, Governu kontinua halo esforsu sira atu hatán ba situasaun hirak ne’ebé sira enfrenta.
Notísia relevante: Labarik TL 47% má nutrisaun krónika
” Atu hatán ba dezafiu sira-ne’e, Governu kontinua halo intervensaun iha setór oioin. Iha edukasaun, konstrusaun saladeaula no reabilitasaun atu asegura prosesu aprendizajen ida ne’ebé sustentavel liu. Kona-ba asesu ba bee-moos, Bee Timor-Leste instala ona bee-moos iha área oioin hodi fasilita asesu komunidade ba nesesidade bee-moos loroloron”, Fernandino Veira hateten iha Jinazíu Maliana, ohin.
Nia haklaken Governu mós apoia esforsu sira atu hamenus hamlaha no má nutrisaun liuhusi fornese asisténsia ba haki’ak manu, ikan, fahi, karau, no bibi sira.
Aleinde ne’e, subsídiu sira ba idozu sira no subsídiu maternidade sira fornese hela atu hadi’a reziliénsia família nian. Iha setór saúde, g overnante ne’e konfirma katak klínika sira iha postu saúde hotu-hotu habelar atu halo servisu kuidadu saúde báziku sira asesivel liután ba labarik sira no komunidade.
Atu garante ambiente ne’ebé seguru ba jerasaun futuru, Ministériu Turizmu no Ambiente, iha kolaborasaun ho Sekretariu Estadu Floresta, implementa ona programa kuda ai-parapa, dezenvolve ona turizmu komunitáriu, no promove atividade bisikleta hodi promove konxiénsia ambientál.
Ho tema “Ha’u-nia Loron, Ha’u-nia Direitu”, selebrasaun Loron Universál Labarik nian tinan ida-ne’e sai hanesan bolu ida ba ema hotu atu reflete kona-ba dezafiu oioin ne’ebé labarik sira hasoru, partikularmente iha Timor-Leste.
Nia subliña katak atu kumpre direitu labarik nian la’ós de’it responsabilidade Estadu nian, maibé presiza mós partisipasaun ativa husi parseiru dezenvolvimentu sira, sosiedade sivíl, inan-aman sira, no elementu hotu-hotu husi sosiedade.
Sekretáriu Estadu hato’o mensajen espesiál ba labarik hotu iha Timor-Leste katak labarik sira nia direitu tenke ezerse tuir sira-nia responsabilidade, inklui proteje ambiente, labele soe fo’er arbiru, kuda ai-horis, no proteje animál no ai-horis sira.
Nia mós enkoraja eskola sira atu oferese atividade estrakurikulár sira ne’ebé haburas estudante sira-nia kriatividade enkuantu kuda domin ba ambiente ne’ebé moos no furak.
“Labarik sira hanesan erdeiru sira futuru nian. Sira-nia direitu la’ós simplesmente fó, maibé tenki ezerse no proteje loron-loron. Hanesan responsabilidade koletiva hodi kria ambiente ida ne’ebé seguru, saudavel, no apropriadu ba sira-nia kreximentu no dezenvolvimentu”, nia subliña.
Ho komemorasaun Loron Mundial ba Labarik sei sai hanesan momentu ida hodi hametin kompromisu nasional atu garante katak labarik hotu-hotu iha Timor-Leste moris iha ambiente seguru, saudavel, no nakonu ho oportunidade.
Notísia relevante: Projetu Portugés iha Bairru komemora Loron Mundiál Labarik
Jornalista: Sergio da Cruz
Editora: Maria Auxiliadora




