iklan

EKONOMIA

INCT-UNDIL estabelese akordu peskiza ba edukasaun infánsia

INCT-UNDIL estabelese akordu peskiza ba edukasaun infánsia

Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, José Cornélio Guterres. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 13 Dezembru 2025 (TATOLI)—Prezidente Institutu Nasionál Teknolojia, José Cornélio Guterres, hateten INCT ho Universidade Dili (UNDIL) estabelese ona akordu ida hodi halo peskiza ba edukasaun infánsia iha Timor-Leste.

Nia hatutan. objetivu peskiza ba área edukasaun infánsia ne’e haforsa edukasaun ne’ebé ho kualidade ba labarik sira, tanba ne’e tuir planu sei halo peskiza iha 2026.

“Ita selebra akordu ho Institutu Nasionál Siénsia Teknolojia, atu reforsa it-nia peskiza sira área edukasaun infánsia, ida-ne’e hanesan baze edukasaun ba edukasaun hotu-hotu iha Timor-Leste,” Prezidente Institutu Nasionál Teknolojia, José Cornélio Guteres, hateten ba Agência TATOLI, iha resintu Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), sábadu ne’e.

Aleinde ne’e, sira mós sei halo peskiza ba área sira hanesan siénsia ezata, siénsia sosiál no siénsia umana no teknolojia informasaun.

“Durasaun ba peskiza referidu durante tinan lima, atu bele indentifika problema sira-ne’ebe iha baze. Ida-ne’e importante ba ita atu halo peskiza,” nia dehan.

Prezidente INCT ne’e hatutan, asuntu edukasaun infánsia ne’e la’ós INCT indentifika ona problema maibé liuhusi peskiza mak foin halo rekomendasaun ba Ministériu relevante atu bele utiliza rezultadu peskiza ne’e.

“Durante peskizadór sira halo peskiza ba asuntu importante sira, sempre ita rekomenda ba Ministériu hodi aplika iha sira-nia polítika programa sira,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, Reitór Universidade Dili, José Belo, hato’o agradesementu ba INCT ne’ebé fó ona konfiansa ba UNDIL atu hola parte iha peskiza referidu.

“Tanba ne’e, ami hakarak kontribui ba oinsá bele hadi’a kualidade edukasaun iha Timor, tanba ne’e ami foka liu ba Edukasaun liuliu iha edukasaun infánsia, tanba ita hatene edukasaun infánsia mak hanesan baze ba estudante sira atu aprende ho kualidade,” nia hateten.

Tanba, tuir nia, Timor-Leste nia adeazaun ba ASEAN sei iha kompetisaun maka’as iha área edukasaun, nune’e husi peskiza bele indentifika problema saida mak edukasaun iha baze hasoru no presiza hadi’a.

“Nune’e husi peskiza ne’ebe INCT no UNDL sei halo, UNDIL sei inklina nia estudante no dosente sira atu ba halo peskiza iha terrenu, atu sai baze ida hodi Ministériu Edukasaun mellora di’ak liután setór edukasaun,” nia dehan.

Nia dehan, kona-ba dosente no estudante ne’ebe sei inklina iha peskiza referidu sei hili liu husi kandidatu

“Dosente ne’ebé hakarak atu kontribui, ami sei halo uluk pre-kandidatu sira sei hato’o proposta ba konsellu pedagojika, atu haree nune’e bele halo peskiza ida kle’an no hatudu rezultadu ba Governu atu bele tau konsiderasaun atu konstribui ba dezenvolvimentu estadu,” Reitór ne’e hatutan.

Tanba kestaun ida peskiza siénsia ne’e nia valór tenke indepedentemente, nune’e la’ós hili maibé liu husi selesaun, atu bele kontribui siénsia ba nasaun.

Jornalista : Osória Marques

Editór      : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!