iklan

INTERNASIONÁL, POLÍTIKA

MAP-CHRO hato’o keixa ba MP hasoru junta militár iha Myanmar

MAP-CHRO hato’o keixa ba MP hasoru junta militár iha Myanmar

Delegasaun Myanmar liuhusi Organizasaun Myanmar Accontability Project (MAP) no Chin Human Rights Organization (CHRO) hato’o keixa ba Ministériu Públiku (MP) hodi buka justisa ba junta militár ne’ebé akontese iha nasaun Myanmar ne’ebé lori ema barak sai vítima, segunda (13 janeiru 2026). Imajen/Espesiál.

DILI, 13 Janeiru 2026 (TATOLI)–Delegasaun Myanmar liuhusi Organizasaun Myanmar Accontability Project (MAP) no Chin Human Rights Organization (CHRO), tersa ne’e, hato’o keixa ba Ministériu Públiku (MP) hasoru junta militár ne’ebé akontese iha Myanmar ne’ebé viola direitu umanu no halo ema barak sai vítima.

Objetivu prinsipál husi organizasaun rua (2) ne’e hodi hato’o keixa ba MP Timor-Leste tanba Timor-Leste daudaun ne’e hanesan membru ba ASEAN no Sosiedade Sivíl ho lider barak Timor-Leste nian kondena maka’as ba junta militár ne’ebé akontese iha Myanmar.

Diretór organizasaun MAP, Christ Gunness, hateten hato’o denunsia ida ba Justisa Timor-Leste nian oinsá bele halo investigasaun tuir lei internasionál ba krime ne’ebé junta militár halo iha Myanmar.

“Ami mai husi organizasaun rua ne’ebé reprezenta povu Myanmar, mai aprezenta denunsia atu buka investigasaun no justisa tuir lei internasionál iha nasaun ne’e, tanba krime ne’ebé junta militár halo hasoru ema sivíl iha Myanmar,” Chris hateten ba jornalista sira hafoin hato’o keixa Ministériu Públiku (MP) iha iha edifisiu Ministériu Públiku (MP), Matadoru, Dili,.

Nia dehan, keixa ne’ebé hato’o sei julga tuir lei Timor-Leste nian, tuir Timor-Leste nia kompeténsia no lei internasionál hodi kontra junta miltár ne’ebé daudaun ne’e la’o hela iha Myanmar.

“Ami mai hato’o keixa iha ne’e tanba Timor-Leste mós iha esperiénsia uluk iha tempu okupasaun, nune’e ami komprende katak povu Timor-Leste hatene saida mak agora daudaun povu Myanmar sente. Entaun juridisaun sira iha ne’e bele simu ami-nia denunsia, ami agradese tebes. Ami iha esperensa katak sistema justisa iha Timor-Leste bele fó ba ami dalan ba justisa,” nia dehan.

Organizasaun rua (2) ne’e tau konfiansa tomak ba sistema justisa iha Timor-Leste hamrik ho independente no iha separasaun, haketak entre judisiariu, ezekutivu no lejislatura sira. Nune’e sira fiar katak sistema justisa sei la’o tuir duni independénsia sira-ne’ebé sira haree.

Iha sorin seluk, Advogadu privadu Timor-Leste, José Texeira, esplika hetan konfiansa husi organizasaun rua (2) husi Myanmar ne’e, servisu hamutuk besik tinan ida resin oinsá atu luta no buka justisa ba junta militár iha Myanmar ne’ebé kontra maka’as direitu umanu.

“Ami-nia papel importante liu, ami la interese ba buat seluk, lei no prosesu investigasaun iha Timor-Leste bele la’o ho susesu no sira iha direitu duni atu hato’o keixa hodi buka justisa. Ida-ne’e nia fonte mai husi ita-nia arkitetura konstitusionál iha Timor-Leste liuliu artigu 9 Konstituisaun RDTL, hakerek klaru katak, lei internasionál no direitu internasionál ne’ebé Timor-Leste tama iha tratadu internasionál no konvensaun internasionál sira hotu,” Advogadu ne’e hateten.

Nia hatutan, iha Kodigu Penál Timor-Leste preve iha artigu 124 ko’alia kona-ba krime kontra umanidade no artigu 125 ko’alia kona-ba krime kontra funu.

“Tuir jurisdisaun universál penál, konseitu ida-ne’ebé iha mundu rai barak aseita no simu. Ami nia konkluzaun mós katak Timor-Leste mós iha jurisdisaun penál, entaun ita bele fó asisténsia ba sira, rai barak hanesan Filipina sira mós hatama ona keixa, iha Indonézia mós sira hatama ona keixa tanba permite ba jurisdisaun universál ne’e. Ida-ne’e mai husi tradisaun direitu universál ne’ebé hahú dezde funu mundiál da-ruak,” nia esplika.

Timor-Leste iha dalan atu simu keixa husi Myanmar kontra junta militár tanba Timor-Leste rasik adere ba konvensaun internasionál, ne’ebé importante hanesan konvensaun Jenebra nian ne’ebé proibi militár sira halo funu labele halo vítima ba ema sivíl sira.

“Tanba prinsipiu estabelisidu jurisdisaun universál penál ho ita-nia sistema juridiku mak bazeia ba hetan prova husi vítima sira rasik ne’e mak organizasaun direitu umanu ne’ebé halo investigasaun kle’an ida atu entrega sira-nia kazu ba Filipina, rai barak inklui Timor-Leste atu buka justisa hodi kondena ema hirak ne’ebé inisia junta militár ne’e. Krime iha ne’ebá mak hanesan viola ema nia direitu, oho ema, violasaun seksuál, estraga ema-nia uma, sunu ema-nia sasan, sunu igreja, sira-nia presegisaun tanba sira-nia relijiaun. Buat sira-ne’e hotu iha alegasaun hasoru ema na’in-10, sira ne’e ezestu militár Myanmar nian,” nia afirma.

Vítima sira-ne’ebé hetan violasaun maka’as iha sira-nia rai rasik la konsege hetan justisa ne’ebé justu, sira tenke halai sees hodi buka justisa iha rasi seluk. Timor-Leste tama iha komunidade internasionál atu fó solidaridade no respeita direitu umanu no la permite atu halo violasaun direitu umanu.

Keixa kriminál ne’e halo hasoru Junta Militar Myanmar nian ne’ebé komete krime funu nian no krime hasoru umanidade, kontra ninia Povu rasik.

Grupu ne’ebe hatama keixa kriminál ne’e reprezenta povu kristaun husi Estadu Chin, ne’ebé lokaliza iha territóriu Myanmar, besik fronteira ho nasaun India.

Diretór Ezekutivu hosi CHRO hanesan mos Xefe Delegasaun, Salai Za Uk, informa keixa kriminál ne’ebé grupu hato’o ona ba Prokuradór, inklui evidénsia kona-ba violasaun koletiva hasoru feto isin-rua ida; masakre ba ema na’in-sanulu, inklui jornalista ida no labarik-mane ida ho tinan 13; oho Pastor Kristaun ida no Diákonu na’in-tolu; militár sira mós halo atake aéreu indiskriminadu hasoru ospitál ida no hamate pesoál médiku na’in-haat no pasiente na’in-14.

Responsabilidade ba krime sira-ne’e bele hala’o iha Timor-Leste tanba tuir prinsípiu jurisdisaun universál ne’ebe eziste iha direitu internasionál, autoridade husi Estadu seluk, inklui Timor-Leste bele foti asaun, independentemente vítima sira hela iha ne’ebé no kriminozu sira hela iha ne’ebé, no independentemente país ida-ne’ebé mak ema sira komete krime.

“Krime sira-ne’ebé Junta Militar komete iha, Myanmar halo parte kampaña violénsia ida-ne’ebé planeadu, sistemátiku, jeneralizadu, injustu no indiskriminadu hasoru ema sivíl sira liuliu ba ema kristaun sira-ne’ebé konstitui maiória iha Estadu Chin,” Salai Za UK Ling hateten.

Dezde Jullu 2022, Junta Militár hala’o ona atake aéreu dokumentadu hamutuk 1.000 iha Estadu Chin. Uma liu 4,600 mak hetan destruisaun husi atake aéreu sira ka sunu ho intensaun. Hamate ona ema sivíl na’in-478 inklui feto na’in-91 no labarik na’in-79.

Pelumenus, instalasaun saúde 19, eskola 25 no edifísiu relijiozu 127, inklui igreja 78, ne’ebé hetan estragu ka destruisaun, haktuir númeru sira hato’o hosi CHRO.

Situasaun violénsia iha Estadu Chin mós akontese iha nasaun Myanmar tomak. Tuir dadu sira ikusliu hosi ONU no fonte kredivel sira seluk, to’o 31 Marsu 2025, pelumenus, ema sivíl na’in-6,473 mak mate husi forsa Junta nian, inklui feto na’in-1,487 no labarik na’in-748.

Ema liu 30,000 hetan detensaun. Kuaze ema 2.000 mak mate ona iha detensaun militár inklui kazu sira-ne’ebé dokumentadu ho di’ak, mak hetan tortura to’o mate. Ema na’in-172 hetan kondenasaun ba mate hosi tribunál sira ne’ebé kontrola hosi Junta Militár.

ONU kalkula katak violénsia iha Myanmar halo ona ema liu millaun 3,5 dezlokadu. Maske besik millaun 20 mak presiza asisténsia, tuir ONU, militár sira blokeia asesu umanitáriu, inklui hafoin dezastre naturál sira, dezignadanente, rai-nakdoko iha Marsu 2025.

Tuir estimativa kredível, ema Myanmar liu millaun 51 hakat fronteira internasionál hodi buka seguransa, liuhusi kanál regulár no irregulár sira, ne’ebé mosu ona krize refujiadu rejionál ho dezafiu direitus umanus no umanitáriu sira ne’ebé boot tebetebes.

Salai Za Uk apela ba apoiu husi grupu sira sosiedade sivíl timoroan, Igreja Katólika no kongregasaun sira seluk no ba sidadaun no sidadán timoroan hotu-hotu ho sentidu justisa.

“Haree ba pozisaun konsistente kona-ba direitu umanu husi líder polítiku prinsipál timoroan sira no lian influente sira seluk iha país ida-ne’e, ami ne’ebé reprezenta Povu Chin fiar, ho laran tomak katak ami-nia apelu ba responsabilizasaun sei hetan apoiu husi Povu no autoridade sira iha Timor-Leste. No ami hein, ho laran tomak, katak nu’udar sarani, ami-nia orasaun ba justisa, pás no dignidade, hodi povu Myanmar nia naran, sei hetan resposta iha tempu badak,” nia ko’alia ho oin triste.

Keixa ne’ebé hato’o iha Timor-Leste hetan apoiu husi “Myanmar Accountability Project no hetan asistensia husi Advogadu sira, José Teixeira ho Nuno Marrazes husi firma advogadu timoroan “Da Silva, Texeira e Associados” (DTA)

Kazu legál iha Dili oferese oportunidade ba solidariedade internasional ho ema sira-ne’ebé marjinalizadu no izoladu liu iha rejiaun ASEAN.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!