iklan

DILI, HEADLINE

MNEK-JICA realiza semináriu haforsa debate kona-ba Migrasaun Internasionál direitu umanu

MNEK-JICA realiza semináriu haforsa debate kona-ba Migrasaun Internasionál direitu umanu

Embaixadór Malázia iha Timor-Leste, Prevedór Direitu Uumanu no Justisa (PDHJ, Virgilio Guterres, no reprezentante Embaixadór Japaun iha Timor-Leste iha serimónia abertura semináriu kona-ba Migrasaun International no Direitu Umanu, iha Hotel Novo Turismo, tersa (27 Janeiru 2026). Imajen TATOLI/António Daciparu.

DILI, 27 Janeiru 2026 (TATOLI)–Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) hamutuk ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA, sigla inglés) iha Timor-Leste, sefvisu hamutuk ho Provediria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ, igla portugés) realiza semináriu kona-ba Migrasaun Internasionál no Direitu Umanu ne’ebé hala’o iha Hotel Novo Turismo, durante loron tolu hahú husi 27-29 Janeiru 2026.

Reprezentante JICA liuhusi Asesór Projetu, Yuji Ono, hateten semináriu ne’e ho objetivu atu fornese vizaun jerál ida-ne’ebé kompreensivu kona-ba tendénsia rejionál sira iha migrasaun, traballadór no migrasaun forsada, tráfiku umanu no mós papél ASEAN nian, Estadu sira no autór naun-Estadu sira iha promosaun no protesaun ba direitu migrante sira-nian.

Tuir nia, inisiativa ne’e mós enkoraja partisipante sira atu reflete kona-ba aliñamentu polítika públika no resposta institusionál sira iha nível nasionál no rejionál.

“Partisipante sira sei hetan kompreensaun kle’an liu kona-ba migrasaun no asuntu direitu umanu iha espasu ASEAN nian, inklui migrasaun laborál, migrasaun forsada no tráfiku umanu, hodi hametin sira-nia kapasidade atu analiza dezafiu sira-ne’ebé eziste no identifika resposta polítika no institusionál sira-ne’ebé apropriadu, tuir enkuadramentu rejionál sira ASEAN nian,” Yuji Ono hateten liuhusi nia diskursu, tersa ne’e.

Nia hatutan, diskusaun interativu sira iha semináriu ne’e sei hadi’a koñesimentu prátiku no kontribui ho efetivu liután ba diálogu nasionál, rejionál no ASEAN nian kona-ba migrasaun no direitu umanu.

Iha fatin hanesan, Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio Guterres, hateten migrasaun internasionál hanesan realidade ida-ne’ebé profundamente umana.

“La’ós de’it kestaun ida atravesa fronteira sira, maibé istória ida esperansa nian, sobrevivénsia nian, dignidade no aspirasaun nian,” Virgilio hateten.

Nia dehan, maske ema barak halo migrasaun hodi buka seguransa no oportunidade sira-ne’ebé di’ak-liu, fenómenu ne’e akompaña beibeik ho vulnerabilidade, esplorasaun, diskriminasaun no negasaun ba direitu sira.

Líder ne’e rekorda katak migrasaun halo parte iha istória Timor-Leste nian, no subliña katak timoroan rihun ba rihun mak oras ne’e daudaun serbisu iha estranjeiru, hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasaun nian liuhusi remesa.

Nia hatutan, nasaun ne’e hasoru mós dezafiu sira hanesan migrasaun irregulár, tráfiku umanu no esplorasaun laborál.

Virgilio Guterres subliña, polítika sira migrasaun nian tenke tau direitu umanu sira iha sentru governasaun nian, hodi fó hanoin katak migrante sira hanesan titulár sira direitu nian, la haree ba sira-nia estatutu legál no destaka importánsia husi kooperasaun rejionál liuliu iha ASEAN nia laran.

Semináriu referidu halibur funsionáriu públiku, reprezentante sosiedade sivíl no parte importante sira-ne’ebé haree ba direitu umanu no seluk tan.

Semináriu ne’e mai ho oradór prinsipál mak profesór ida husi Universidade Kebangsaan iha Malázia no ho objetivu atu hametin partisipante sira-nia kompreensaun kona-ba migrasaun internasionál no asuntu direitu umanu iha kontestu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).

Eventu ne’e partisipa direita husi, Embaixadór Malázia nian iha Timor-Leste, Amarjit Singh, Enkarregadu Asuntu Embaixada Japaun nian iha Timor-Leste, Sakai Yuki, no Diretór Nasionál Komunidade Polítiku-Seguransa ASEAN nian João Martins.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!