OEKUSI, 02 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio da Cruz Salu, segunda ohin, sensibiliza konseitu Progama Movimentu Empreendedorizmu ba peskadór sira husi suku haat iha sub-rejiaun Pante Makasar, ba futuru bele harii kooperativa peskadór iha Oekusi.
Suku haat ne’ebé partisipa iha sensibilizasaun ba Programa Movimentu Empreendedorizmu ne’e mai husi suku Nípani, Kutete, Costa no suku Lifau ho totál peskadór kuaze-200.

“Ita hakarak la’o ho instrusaun ne’e, tanba Governu atuál liuhusi Autoridade RAEOA, preparadu atu implementa daudaun Programa Movimentu Empreendedorizmu Oekusi, ho fundu ida boot tebes, atu empreendedorizmu ne’e, kooperativa sira hetan fundu atu investe iha asset fasilidade, teknolojia no investe iha infraestrutura, entaun peskadór sira mós sai alvu ba programa ne’e. Ne’e mak ohin ha’u mai ko’alia ho ita-boot sira, prepara hamutuk forma daudaun ona hodi responde programa ne’e ho ita-boot sira-nia profisaun nu’udar peskadór,” nia hateten iha sentru Lota Pekas Oekusi, ohin.
Notísia relevante:Programa Movimentu Empreendedorizmu, Xanana: Reziliente mak save ba susesu Oekusi
Iha ámbitu ne’e, Ezekutivu ne’e orienta kedas peskadór sira atu hala’o diskusaun aberta ne’ebé fasilita husi Diresaun Rejionál Agrikultura liuhusi sesaun peska, atu identifika fatin, rekolla dadus peskadór sira, hahú husi Sakato suku Nípani to’o Citrana suku Bene-Ufe.
“Ohin ha’u husu kooperativa ne’e tenke envolve ona peskadór ho

tu iha Oekusi, ema 200 to’o 400, faz parte ba membru kooperativa, sei iha nia xefia, sub-zona mak husi Sakato mai to’o Mahata, kontinua ba Lifau to’o Maquelab, kontinua tan husi Oénis, Bona to’o Citrana, hahú diskute daudaun ona,” nia fó hanoin.
Tanba nia dehan, ko’alia kona-ba kooperativa entaun ko’alia ona ba negósiu, entaun tenke iha fatin própriu no akumula peskadór hotu, labele hili malu de’it, maibé ba peskadór hotu, nune’e Governu bele apoia dala de’it, la’ós hatama proposta bar-barak.
“Imi ko’alia hamutuk ba, kona-ba prosesu ligadu ho legalidade, asesór sira sei apoia, tanba atu asesu fundu ne’e, lisensa tenke legalizadu husi notariadu tanba ne’e osan Estadu, maibé faze primeiru, tenke identifika uluk asset kooperativu bero hira mak eziste, deside fatin ida sai sentru ba kooperativa, loja ba peskadór atu fa’an de’it sasán tasi nian, ne’e Governu mak sei patroniza,” nia hateten.
Notísia relevante:RAEOA sei inísia programa ‘Movimentu Empreendedorizmu’ iha 2026 ho objetivu lima
Iha fatin hanesan, Xefe Suku Costa, Francisco Colo, reprezenta jestór sub-rejiaun Pante Makasar, rekomenda, presiza fasilita uluk kapasitasaun, tanba durante ne’e barak sai peskadór ho vontade no forsa de’it maibé laiha tékniku modernu oinsá hala’o operasaun iha tasi.
“Introdusaun ohin ne’e importante, atu motiva ita-nia peskadór sira bele sai peskadór ida-ne’ebé mak hadomi duni ninia kna’ar hanesan peskadór, nune’e bele atinje konsumidór sira ba área ai-han ikan nian, ida-ne’e ha’u orgullu no apresia, maibé ha’u rekomenda maka’as, tenke fasilita kapasitasaun ba sira, tanba durante barak mak sai peskadór musiman (époka) de’it, tanba programa atu harii kooperativa, investe direta husi Governu mak dala ida de’it, ne’e mak husu fó formasaun kle’an, oinsá sai peskadór ida-ne’ebé profisionál duni,” nia hateten.
Notísia relevante:Autoridade RAEOA konvida DIT integra aan iha Programa empreendedorizmu dezenvolve turizmu
Iha biban ne’e, Mateus Falo, nu’udar peskadór husi suku Lifau, konsidera polítika ne’e korresponde ba preokupasaun no nesesidade peskadór sira, ne’ebé hein kle’ur ona.
“Ami hakarak tebes, ida-ne’e mak hein tinan barak ona, Governu kria kooperativa ida atu ami hamutuk, no apoia sasán karik kontrola ami, tanba durante ne’e ami idak-idak la’o ninian, dalaruma ikan sira la folin, ami estraga de’it, tanba ne’e ohin ami mós ko’alia ona, sei marka tempu atu ami peskadór hotu ko’alia kona-ba asuntu ne’e, tanba ohin balun la mai,” nia orgullu.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




