iklan

OEKUSI, SOSIEDADE SIVĺL

CARE empeñada dezenvolve projetu Lafaek apoia setór edukasaun iha Timor-Leste

CARE empeñada dezenvolve projetu Lafaek apoia setór edukasaun iha Timor-Leste

Diretora Interina ba Finansa no Operasaun iha CARE Timor-Leste, Sarah Keino. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 04 Fevereiru 2026 (TATOLI) –   Ekipa CARE sei kontinua esforsa atu dezenvolve projetu revista Lafaek atu apoia setór edukasaun  iha Timor-Leste.

Diretora Interina ba Finansa no Operasaun iha CARE Timor-Leste, Sarah Keino hato’o nia kompromisu liuhusi diskursu ofisiál, iha seremónia abertura distribuisaun revista Lafaek edisaun 01 tinan 2026 nian iha Eskola Bázika Sentrál (EBC, sigla portugés) 1,23 Tula-Ika iha suku Lifau sub-rejiaun Pante Makasar, Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), kuarta ohin.

“CARE fiar duni katak edukasaun hanesan ai-riin fundamentál no direitu umanu ba labarik hotu-hotu. Enkuantu edukasaun maka prioridade aas ba Governu sira no sira-nia responsabilidade atu fornese ida-ne’e, Governu labele halo ida-ne’e mesak, liu-liu iha kontestu oioin iha kontinente ida-ne’e. Tanba ne’e mak CARE fornese intervensaun oioin no serbisu ho parte interessada prinsipál sira, inklui Governu no peritu tékniku sira, no dezenvolve ona programa sira hanesan revista Lafaek, ne’ebé hetan susesu tebes iha Timor-Leste, entre barak seluktan,” nia hateten iha ámbitu seremónia abertura distribuisaun Lafaek iha Oekusi.

Notísia relevante:CARE –ME abertura distribuisaun revista Lafaek edisaun dahuluk 2026 iha EBC Tula-Ika Oekusi

Tuir Ezekutiva CARE ne’e, edukasaun labele implementa iha dalan padraun ida, tanba iha dimensaun barak, no seluk ne’ebé interligadu, hanesan edukasaun ho saúde, edukasaun ho bee-moos no saneamentu, no empoderamentu ekonómiku. Komunidade ida-ne’ebé apoia sistema edukasaun, presiza mós apoiu finanseiru, purezemplu, atu selu labarik sira-nia kustu administrativu no garante katak sira iha ai-han iha uma.

Diretora Interina ba Finansa no Operasaun CARE, Sarah Keino, iha ámbitu abertura distribuisaun revista Lafaek iha Oekusi. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

“Enkuantu dezenvolve intervensaun sira-ne’e, CARE identifika área xave sira atu asegura susesu projetu nian. Kontribuisaun sira husi komunidade sira, profesór sira, Ministériu Edukasaun, no Governu,  liuliu Governu Administrativu, ne’e krusiál. CARE mós servisu hamutuk ho parseiru sira seluk, tanba edukasaun envolve parte barak, inklui instituisaun téknika sira, hodi garante profesór sira hetan formasaun adekuada. CARE Timor-Leste nia estratéjia abranje área sira-ne’e, no ami haka’as-an atu hato’o ami-nia programa sira liuhusi área sira-ne’e,” nia afirma.

“Agora daudaun, ami iha programa ida naran ADPRO, programa nutrisaun ba eskola sira. Ami fiar katak atu labarik sira bele eskola nafatin, sira tenke han ho saudavel, ne’ebé aumenta taxa retensaun. Jerasaun líder sira tuirmai iha saladeaula sira-ne’e, no atu asegura sira sai líder transformativu, ami harii fundasaun ida-ne’ebé metin liuhusi projetu Lafaek,” nia énfaze.

Notísia relevante:Care Internasionál implementa projetu tolu iha Vikeke

Nia konfirma, projetu Lafaek ne’e rasik iha modelu barak ne’ebé inovativu no sustentavel. Bainhira diskute kona-ba sustentabilidade, la’ós de’it aspetu finanseiru sira-ne’ebé maka importante, maibé mós atividade sira loron-loron nian, monitorizasaun, durasaun programa nian, no rezultadu sira-ne’ebé maka hakarak hetan tinan ba tinan hodi mantein labarik barak liután iha eskola, sustentabilidade luan liu duké finanseiru de’it.

“Ami foka ba parseria sustentavel sira no solusaun dijitál sira hodi hamenus kustu sira. Ami mós integra área programasaun oioin, hamenus kustu sira, hadi’a saúde labarik nian, aumenta retensaun, no dezenvolve abilidade téknika profesór sira-nian. CARE labele halo ida-ne’e mesak, tantu finanseiramente no teknikamente, ami presiza apoiu barak. Ami apresia tebes ekipa Governu nian ne’ebé fó apoiu tékniku ne’ebé halo programa ne’e sai susesu iha tinan hirak nia laran,” nia orgullu.

Notísia relevante:F-KHK no CARE International konstrui sentru evakuasaun ba komunidade Luka

Iha biban ne’e, nia hato’o agradese ba Governu Nova Zelándia liuhusi Ministériu Negósiu Estrangeiru no Kooperasaun (MNEK), tanba bele kontinua apoia programa CARE hodi kuda kualidade edukasaun ba foinsa’e sira nu’udar jerasaun ba rai ne’e.

“Ba oin, ita presiza asegura sustentabilidade finanseira, purezemplu hodi integra jestaun empreza sosiál iha programa. Ami mós enkoraja Governu atu aumenta alokasaun orsamentu edukasaun nian, tanba Governu nia papél krusiál. Aleinde ne’e, aumenta perísia téknika no fasilidade sira maka esensiál bainhira populasaun aumenta, inklui konstrusaun ba saladeaula no fasilidade ba profesór sira,” nia rekomenda.

Aspetu seluk hosi sustentabilidade maka mantein parseria sira ne’ebé maka harii ona iha tinan hirak nia laran. Ema hotu-hotu ne’ebé kontribui ba projetu ne’e, inklui komunidade, kontribui ba hametin programa ne’e. “Ami haree rasik impaktu hosi empoderamentu ekonómiku ba komunidade sira, hodi permite programa edukasaun sustentavel sira atu kontinua ba labarik sira no ba Governu”.

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!