DILI, 16 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Parlamentu Nasionál liuhusi reuniaun plenária, segunda ne’e, aprova Konta Jerál Estadu 2024 ho votu a favór 41, kontra 0 no abstensaun 19.
Xefe bankada Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT, sigla portugés), Patrocínio dos Reis Fernandes, fó apresiasaun ba Governu Konstitusionál Dasiak tanba kumpre ona ninia kompromisu ba transparénsia no governasaun di’ak iha jestaun rekursu Estadu nian.
“La’ós deit nu’udar obrigasaun jurídika, maibé mós responsabilidade morál kona-ba uzu rekursu públiku nian ho objetivu atu garante katak rekursu públiku sira uza ba dezenvolvimentu sustentavel no moris diak populasaun nian”, nia hato’o iha Parlamentu Nasionál.
Nia relembra katak Governu Dasiak komprometidu bainhira hahú ninia mandatu halo ona reforma estruturál sira, nune’e nia programa foka liu ba konsolidasaun governativa no hametin Estadu Direitu Demokrátiku, inklui fó prioridade ba efisiénsia gastu públiku nian liuhusi alterasaun ba Lei Enkuadramentu Orsamentál iha tinan 2023.
Tuir nia, relatóriu pareser ba Konta Jerál Estadu 2024 ne’e sai hanesan instrumentu fundamentál ida atu asegura responsabilidade governativa, governasaun di’ak no jestaun efisiente ba rekursu Estadu sira.
Hodi dehan iha Estadu demokrátiku ne’ebé forte, presiza prova liuhusi prestasaun konta ba povu liuhusi instituisaun kompetente sira ne’ebé tenke tau iha prátika ho seriedade. “Bankada CNRT no PD hatudu duni kompromisu ne’e iha prátika governasaun ninian”, katak.
Nia dehan relatóriu Kámara Konta hatudu katak iha progresu barak akontese iha área sira hanesan-Mellora iha sistema kontrolu internu- Aumentu transparénsia iha ezekusaun orsamentu, no Esforsu atu reforsa konformidade ho lei no regulamentu sira ne’ebé vigora ona.
“Nune’e ita bele haree iha ezekusaun Orsamentu Estadu 2024 nian ne’ebé relatóriu Konta Jerál Estadu hatudu kapasidade Governu Dasiak ba despeza públika ne’ebé boot liu kompara ho tinan anteriór sira”, nia relata.
Tanba taxa ezekusaun ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024 atinje 87% husi totál orsamentu billaun $1,9 ne’ebé uza ona osan 87% husi totál despeza planeada.
Tuir nia, dezempeñu jestaun taxa ezekusaun 87% jeralmente konsidera diak no sólidu, hatudu maioria projetu sira hala’o tuir planu.
Maski hatudu surplus orsamentál (13%) husi orsamentu tinan 2024 la gasta to’o tinan nia rohan, ne’e akontese tanba poupansa no atrazu balun iha prosesu lisitasaun ka aprovizionamentu nian.
Bankada haree katak taxa ezekusaun ne’e reprezenta ona aumentu signifikativu kompara ho tinan sira uluk ne’ebé reflete kapasidade gastu públiku ne’ebé boot liu.
Dezde 2024, Timor-Leste iha ona diresaun ne’ebé loos tanba indikadór makroekonómiku hatudu empeña Governu nian. “Iha tinan 2024 rezulta progresu iha ita-nia dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé hatudu kreximentu PIB la’ós petrolíferu aselerada 4,1% kompara ho taxa kreximentu 2,4% iha tinan 2023”, dehan.
No inflasaun iha 2023 liu 8%, enkuantu hetan deminuisaun maka’as to’o 2,4% iha 2024. Ho inflasaun ne’ebé ki’ik liu, povu iha kbiit atu sosa tanba folin nesesidade bázika sira agora relativamente estavel no saudavel.
Iha redusaun taxa dezempregu kompara ho tinan anteriór (2022) ne’ebé hatudu 2,9%, no 1,6% iha 2024. Indikadór ida-ne’e reflete progresu ba asesu timoroan ba kampu traballu.
Deputada Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN), Maria Angélica Rangel, afirma katak Konta Jerál Estadu 2024 tenke kondús ho sentidu responsabilidade institusionál ne’ebé aas, ho rigor tékniku, ho kompromisu ba transparénsia.
“Konta Jerál Estadu la’ós de’it konjuntu númeru, maibé imajen ida ne’ebé hatudu oinsá Governu jere povu nia osan. Governu tenke responsabiliza perante povu atu povu hatene katak osan ne’e uza bazeia ba kompromisu ba bein estar komún”, nia hateten.
Komisaun C nia rekomendasaun
Iha relatóriu no pareser Komisaun C ne’ebé Trata Asuntu Finansa Públika ba Konta Jerál Estadu 2024 iha rekomendasaun lubun ba Governu atu bele tau atensaun;
- Husu atu halo reforsu mobilizasaun reseitarai-laran, mediante alargamentu baze tributária, modernizasaun administrasaun fiskál no kombate efetivu evazaun fiskál no elisaun fiskál, iha observansia prinsípiu konstituisionál legalidade no ekuidade fiskál.
- Asegura kumprimentu rigorozu rejime jurídiku Fundu Petrolífeiru, designadamente prinsípiu Rendimentu Sutententavel Estimadu (RSE), limita rekursu levantamentu estraordináriu ho objetivu garante prezervasaun interjerasionál rekursu naturál.
- Reforsa mekanizmu sira planeamentu, programasaun finanseira no kontrola ezekusaun orsamentál, garante nivel adekuadu ezekusaun dotasaun aprova husi Parlamentu Nasionál iha konformidade ho prinsípiu espesialidade orsamentál.
- Garante respeitu estritu husi lei orsamentu, limita rekursu revizaun orsamentál interkalar ho impaktu estruturál no asegura sentralidade autorizasaun parlamentár despeza no reseita.
- Asegura armonizasaun rejistu kontabilístiku no padronizasaun klasifikasaun ekonómika, funsionál no programátika reseita no despeza, garante konsisténsia entre ezekusaun orsamentál no Konta Jerál Estadu tuir termu prinsípiu transparénsia no prestasaun konta.
- Adota medida destina mellora efikásia sistema seguransa sosiál, garante solidez kontributiva tradúsho kobertura boot, ekuidade no efisiénsia prestasaun sosiál iha konkretizasaun direitu konstituisionál protesaun sosiál.
- Prioriza despeza kapitál no investimentu públiku produtivu, hanesan iha infraestrutura, kapitál umanu no diversifikasaun ekonómika, sujeita projetu sira finansia husi rekursu públiku no emprestimu esternu no avaliasaun ex ante no ex post, tuir termu Lei Enkuadramentu Orsamentál.
- Mantein polítika prudente endividamentu públiku, kondisiona rekursu finansiamentu esternu demostrasaun sustentabilidade finanseira dívida no retornu ekonómiku no sosiál ba projetu finansiadu.
- Reforsa kapasidade instituisionál administrasaun públika, liuhusi programa estruturada kapasitasaun téknika ba serbisu planeamentu, ezekusaun no kontrolu orsamentál.
- Aprezenta ba Parlamentu relatóriu periódiku kona-ba grau implementasaun rekomendasaun husi Kámara Konta.
- Apoiu RAEOA iha implementasaun planeamentu orsamentál ho rigorozu, garante previzaun rúbrika despeza adekuadu no evita alterasaun prejudika área sira seluk.
- Fortalese koordenasaun ho RAEOA hodi asegura fiabilidade no konsolidasaun informasaun finanseira fó sai husi Konta Jerál Estadu.
- Reavalia operasaun aviaun ZEESM iha RAEOA, garante sustentabilidade finanseira, konforme legál no mellora mobilidade populasaun.
- Implementa mekanizmu kontrolu internu ho efikásia, espesialmente kona-ba kontratu no ezekusaun despeza relevante.
- Reforma forma prioritária ba mekanizmu sira invetarizasaun, rejistu no kontrolu patrimóniu Estadu, asegura identifikasaun ativu públiku, finanseiru no la’ós finanseiru.
- Ba FDCH, iha futuru,emite relatóriu finanseiru detallu.
- Reforsa rejistu ativu finanseiru Estadu, reforsa planeamentu estratéjiku asegura koerénsia kapasidade ezekusaun projetu no investimentu ho objetivu sustentabilidade finansa públika.
- Prosede ajustamentu inklui renegosiasaun ou kanselamentu kontratu finansiamentu ne’ebé la aprezenta kondisaun efetiva ezekusaun ho objetivu evita kustu administrativu. No prosede dezagregasaun individuál juru no enkargu sira seluk kapitalizadu iha dezembolsu empréstimu, iha kumprimentu prinsípiu sira estabelese iha Lei Enkuadramentu Orsamentál. No atu reforsa mekanizmu rejistu no kontrola dívida públika, aselera tranzisaun ba rejime kontabilidade akrésimu ho objetivu garante ba mellora informasan finanseira públika.
- Fornese informasaunloos kona-ba saldu de kaixa.
- Adota kritéria no disiplinaiha utilizasaun rezerva kontinjénsia, implementasaun rejime reforsa governasaun, transparénsia no prestasaun konta ba empreza públika sira.
Vise-Primeiru-Ministru ba Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay, kompromete katak Governu sei mellora prestaun konta no rejista pozitivu tanba komparasaun rekomendasaun ne’ebé Kámara Konta hato’o iha tinan 2023 iha pontu hamutuk 22, maibé iha tinan 2024 iha de’it 18.
Kalbuadi hato’o katak presiza serbisu hamutuk no fó hanoin ba malu atu lori nasaun ne’e ba oin, liuliu atu serbí povu ne’e ho di’ak. Nune’e, toma nota no sériu ba rekomendasaun sira ne’ebé hato’o.
Ministra Finansa, Santina Cardoso, apresia ba relatóriu Kámara Konta ba Konta Jerál Estadu 2024 no relatóriu pareser Komisaun C nian ne’ebé kontinua bolu atensaun ba Governu, liuliu ba Ministériu Finansa atu fó atensaun ba prestasaun konta no Governu implementa daudaun rekomendasaun sira ne’ebé hato’o.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2026/01/23/governu-komprometidu-atu-mellora-transparensia-orsamental/
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





