iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Governu komprometidu atu mellora transparénsia orsamentál

Governu komprometidu atu mellora transparénsia orsamentál

Audiénsia públika entre Governu no Komisaun C ne’ebé Trata Asuntu Finansa Públika iha Parlamentu Nasionál, hodi aborda kona-ba Konta Jerál Estadu 2024. Foto/PN

DILI, 23 Janeiru 2026 (TATOLI) – Governu komprometidu atu hadi’ak transparénsia orsamentál hodi garante ba utilizasaun osan Estadu ho responsabilidade no tau interese nasionál liu buat hotu.

Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu, Francisco Kalbuadi Lay, hato’o durante audiénsia públika ho Komisaun C ne’ebé Trata Asuntu Finansa Públika iha Parlamentu Nasionál, hodi aborda kona-ba Konta Jerál Estadu 2024, ne’ebé Kámara Konta aprezenta, ne’ebé mai ho nia rekomedasaun sira.

“Konta Jerál Estadu la’ós dokumentu tékniku de’it, maibé dokumentu polítiku ida, tanba reflete prioridade polítika sira ne’ebé Governu lori mai iha Parlamentu Nasionál hodi hetan votu maioria kualifikada. Ne’e mak mandatu demokrátiku atu Governu ka’er hodi ezekuta orsamentu ho presta konta ba povu liuhusi Kámara Konta nian”, nia hateten.

Vise-Primeiru-Ministru dehan Governu respeita rekomendasaun sira ne’ebé hato’o iha relatóriu Konta Jerál Estadu 2024, maibé prova katak sistema demokrásia funsiona ho transparénsia no fiskalizasaun.

“Estabilidade governativa mak kondisaun importante atu implementa rekomendasaun sira ne’ebé ho loloos no kontinuidade. Konta Jerál Estadu 2024 justifika melloria graduál no reforma kontínua. Implementasaun rekomendasaun Kámara Konta mak responsabilidade Governu, Parlamentu fiskaliza no instituisaun auditoria avalia kontinuidade ne’e mak check and balance iha demokrásia”, nia salienta.

Nia garante katak Governu komprometidu atu integra rekomendasaun sira Kámara Konta iha planu orsamentu iha tinan sira tuirmai, reforsa lideransa polítika iha ministériu sira, aumenta transparénsia hodi garante katak osan Estadu uza ho responsabilidade.

Iha fatin hanesan, Ministra Finansa (MF), Santina Cardoso, hateten aprezentasaun Konta Jerál Estadu husi Kámara Konta ba Parlamentu la’ós de’it nu’udar obrigasaun konstitusionál Governu nian, maibé nu’udar aktu kumprimentu ezekutivu nian ba Lei Enkuadramentu Orsamentál no Jestaun Finanseira Públika.

Nia esplika katak Konta Jerál Estadu 2024 rejistu informasaun finanseiru konsolidadu kona-ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024 nian, engloba despeza, reseita, saldu kaixa no informasaun finanseira husi entidade relevante sira husi setór públiku, kompostu husi Administrasaun Sentrál, Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) no Seguransa Sosiál hafoin konklui ezersísiu rekonsiliasaun no taka Konta Jerál Estadu.

Nia relata katak alvu prinsipál husi ezekusaun OJE 2024 mak atu hadi’a dezempeñu makroekonómiku país nian hodi asegura sustentabilidade fiskál. “Alvu ida-ne’e ita-nia PIB [Produtu Internu Brutu] non petrolífera ne’ebé iha, atinje husi ezekusaun OJE 2024 sa’e ba 4.1%”, dehan.

Governante ne’e salienta katak iha rekomendasaun lubun husi Kámara Konta iha Konta Jerál Estadu 2024, hanesan inezisténsia planu konta sistema kontabilístiku, ne’ebé Ministériu Finansa tau nafatin atensaun hodi bele iha padraun kontabilidade ida ba relatóriu konta ba setór públiku, nomós ba setór privadu nian. Ba ida-ne’e submete tiha ona dekretu-lei padraun kontabilidade ba Konsellu Ministru no hein aprovasaun iha tinan ne’e.

Ba armonizasaun pradraun konstabilístiku úniku atu tau atensaun ba rejistu patrimóniu Estadu nian hanesan veíkulu no seluk iha sistema FreeBalance’s Government Resource Planning (GRP). Ida-ne’e mós daudaun hahú ona ba liña ministériu hotu.

Ministériu Finansa toma nota rekomendasaun sira, rekoñese eziste inkonsisténsia iha informasaun aprezentada, ne’ebé ladún rigór iha elaborasaun. Destaka mós katak kontinua serbisu hamutuk ho entidade públika sira ne’ebé iha, nune’e uza padraun ida ba relatóriu konsolidadu konta Estadu hodi bele hadi’a iha tinan tuirmai.

Rejista mós rekomendasaun kona-ba inkonsisténsia rejistu no reseita iha Konta Jerál Estadu, ne’ebé falta informasaun husi entidade balun no kona-ba rezerva kontijénsia, ne’ebé iha relatóriu Kámara Konta ezije Governu atu rigór liután iha jestaun iha fundu ne’e.

Governu rejista katak kontinua reforsa hodi investe iha kapasidade ofisiál sira iha liña ministériu atu halo planeamentu la’ós ba ezekusaun de’it, maibé oinsá entende didi’ak programa idaidak, nune’e orsamentu ne’ebé iha halo tuir programa.

“Toma nota mós atu evita alterasaun orsamentu, liuliu ba saláriu no vensimentu. Nune’e, iha dekretu ezekusaun OJE 2026, Ministériu Finansa introdús melloramentu regra ida ba disiplina orsamentál, katak ba kategória saláriu no vensimentu bainhira atu hetan reforsu presiza iha pareser prévia husi Komisaun Funsaun Públika (KFP) no MF atu haree kabementu orsamentál nian”, dehan.

Relasiona ho utilizasaun fundu kontijénsia husi Governu, maka Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, solisita ba Governu atu hadi’a planeamentu orsamentál iha tempu oin mai, tanba iha relatóriu Kámara Konta kontinua destaka seida’uk iha disiplina atu foti orsamentu iha fundu rezerva kontijénsia.

“Rezerva fundu kontijénsia ne’e la’ós de’it iha Governu Dasiak mak akontese, maibé iha esperiénsia kada tinan hatudu katak, ita-nia planeamentu mak ladi’ak”, nia salienta.

Nia relembra katak iha Oitavu Governu deteta mós Sesta Bázika foti husi fundu rezerva kontijénsia, tanba husi bankada Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT, sigla portugés) hato’o inkonstituisionalidade ba transferénsia saldu. “Ne’ebé tribunál hateten inkonstituisionál, foti duni husi kontijénsia mak selu”.

Nune’e mós deputada husi Partidu Libertasaun Populár (PLP), Maria Angelina Lopes Sarmento, dehan relatóriu Kámara Konta ba Konta Jerál Estadu 2024 deteta rezerva kontijénsia iha faktu hatudu katak uza fali ba sasán sira ne’ebé prevezivel no bele adia hanesan ekipamentu komunikasaun, mobiliáriu, no uniformizasaun ekipa konjunta.

“Governu sira uluk mós halo no sai beibeik foku rekomendasaun husi Kámara Konta nian, tanba rezerva kontijénsia ne’e kritéria klaru atu alokasaun ba kestaun sira ne’e tenke imprevizivel, más tanba sá Governu ida agora seidau bele rigoroza iha utilizasaun kontijénsia”, nia kestiona.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2026/01/21/kamara-konta-aprezenta-konta-jeral-estadu-2024-ba-pn/

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!