DILI, 28 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Timor-Leste hato’o mensajen prinsipál tolu iha okiaziaun meza redonda kona-ba Seguransa Ekonómika ASEAN: Kontekstu Konsiderasaun no Dezafiu sira, ne’ebé organiza husi Department of Trade and Industry tuir tema Prezidénsia Filipinas nian: “Navigating Our Future, Together”, iha Sidade Ilioilo, Filipina.
Atividade ne’e, husi Timor-Leste partisipa husi Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Augusto Júnior Trindade, ne’ebé indikadu hanesan Líder Senior Economic Officials Meeting (SEOM) ba Timor-Leste, hamutuk ho delegasaun partisipa iha sorumutu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).
Tuir nota imprensa ne’ebé Tatoli asesu, iha enkontru ne’e, Vise-Ministru hato’o mensajen prinsipál tolu mak dahuluk, ASEAN presiza dezenvolve kompreensaun komún no ekilíbriu kona-ba seguransa ekonómika, ne’ebé apoia sistema multilaterál, hametin sentralidade ASEAN, evita fragmentasaun no kompetisaun zero-sum, no rekoñese diferensa nivel dezenvolvimentu entre Estadu-membru sira.
Daruak, prontidaun institusionál no koordenasaun entre pilár sira tenke reforsa. Seguransa ekonómika liga ho komérsiu, investimentu, indústria, enerjia, minerál no polítika estranjeira. Koerénsia entre pilár ekonómiku no polítika-seguransa importante atu asegura polítika sira komplementár.
No ikus mak dezenvolvimentu no kapasitasaun tenke sai prioridade prinsipál. Sistema jestaun komérsiu estratéjiku, kontrolu esportasaun no monitorizasaun kadeia fornesimentu nian presiza enkuadramentu legál ida ne’ebé forte, kapasidade téknika no koordenasaun interministrial ne’ebé efetivu. Kooperasaun rejionál no asisténsia téknika esensiál atu garante katak medida seguransa ekonómika la habelar lakuna dezenvolvimentu iha ASEAN.
Tuir nia, iha setór prioritáriu sira hanesan semikondutórnu minerál krítiku sira, Timor-Leste enkoraja ASEAN atu foka ba komplementaridade no kriasaun valor sustentavel, evita kompetisaun subsídiu no fragmentasaun. “Timor-Leste kontinua komprometidu atu serbisu hamutuk ho Estadu-membru ASEAN sira atu avansa ajenda seguransa ekonómika ne’ebé pragmátiku, inkluzivu no orientadu ba futuru”, katak.
Timor-Leste mós reafirma ninia kompromisu forte ba abordajen ne’ebé ekuílibradu, inkluzivu no bazeia ba regra iha seguransa ekonómika ASEAN, ho afirmasaun katak reziliénsia tenke reforsa la substitui abertura no kooperasaun multilateral.
Vice-Ministru Komérsiu no Indústria ne’ebe lidera High-Level Task Force on ASEAN Economic Integration (HLTF-EI hateten diskusaun kona-ba seguransa ekonómika importante no atuál tebes iha tempu ne’ebé ekonomia globál hasoru mudansa estruturál boot sira.
Tuir nia, Timor-Leste nu’udar membru husi Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian no membru husi Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), afirma klaru katak seguransa ekonómika tenke reforsa integrasaun rejionál no sistema komérsiu multilaterál.
“Seguransa ekonómika la’ós protesionizmu, maibé meiu atu hametin reziliénsia hodi asegura katak abertura kontinua sustentavel”, konklui.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




