DILI, 04 Marsu 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, kuarta ne’e, aprova dekretu-lei númeru 5/2026, kona-ba prosedimentu lisensiamentu vestória (inspesaun) ba atividade komersiál iha merkadu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Komérsiu Indústria, Nino Pereira.
Projetu ne’e, regula prosedimentu atribuisaun lisensa no realizasaun vistória iha ámbitu lisensiamentu setoriál ba atividade komersiál sira, no mós aprova ninia modelu formuláriu no dokumentu impresu sira.
Ministru Komérsiu Indústria, Nino Pereira, hateten sira halo aprezentasaun proposta ida ba Konsellu Ministru kona-ba alterasaun dekretu Governu 05/2026 ne’ebé trata asuntu ba regulamentu aprosedimentu no vestória ligadu lisensiamentu sektorál ba abilidade komersiál.
“Tanba foin lalais iha loron 14 fulan-Janeiru ne’e Ministériu Komérsiu Indústria alterasaun dahuluk ba dekretu-lei lisensiamentu atividade komersiál, ne’ebé públika ona iha Jornál Repúblika, nune’e dekretu Governu ne’e para haree ninia prosedimentu vestória ba atividade komersiál nian,” Ministru ne;e informa ba Agência Tatoli iha Ministériu Finansas, ohin.
Signifika, nia dehan, dekretu Governu ida-ne’e vale ba investimentu ekonómia hotu-hotu ne’ebé hala’o atividade komerisiál ne’ebé sirkula iha merkadu rai-laran.
Bazeia ba dokumentu ofisiál iha portál Governu afirma katak diploma ida-ne’e ho objetivu atu operasionaliza rejime lisensiamentu setoriál ba atividade komersiál sira-ne’ebé prevee iha Dekretu-Lei nú. 89/2023, loron 20 fulan-dezembru, ne’ebé altera husi Dekretu-Lei nú. 5/2026, loron 4 fulan-fevereiru, ne’ebé define prosedimentu administrativu ne’ebé nesesáriu hodi fó lisensa ba estabelesimentu komersiál sira-ne’ebé klasifikadu ho risku médiu ka altu.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru halo aprezentasaun preliminár ida kona-ba proposta atu kria pakote lejizlativu ida kona-ba siberseguransa.
Nune’e, inisiativa ida-ne’e prevee elaborasaun pakote lejizlativu ida-ne’ebé ho objetivu atu hametin enkuadramentu legál no institusionál nasionál iha área ida-ne’e, inklui definisaun Estratéjia Nasionál Siberseguransa nian no aprovasaun rejime jurídiku relasiona ho seguransa siberespasu, servisu dijitál, siberkrime no protesaun ba denunsiante infrasaun nian.
Aleinde ne’e, pakote lejizlativu ne’ebé propoin ho objetivu atu hasa’e seguransa ba rede no sistema informasaun sira, proteje infraestruturaa krítika (importantes loos) no servisu esensiál sira, kombate krime sira-ne’ebé komete iha ambiente dijitál, nomós promove uzu seguru no responsável ba siberespasu hosi sidadaun, empreza no instituisaun públika sira.
Entre medida ne’ebé konsidera mak kria mós mekanizmu institusionál sira-ne’ebé dedika ba koordenasaun estratéjika no resposta operasionál ba insidente siberseguransa nian, nune’e mós instrumentu ba kooperasaun nasionál no internasionál iha matéria ida-ne’e.
Inisiativa ida-ne’e ho objetivu atu hametin kapasidade Estadu nian hodi prevene, deteta no hatán ba ameasa sira iha área dijitál, ne’ebé kontribui ba protesaun interese nasionál, funsionamentu seguru Administrasaun Públika nian no sidadaun sira-nia konfiansa iha ambiente dijitál.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




