Top

Timor-Leste hasai osan millaun $960 ba sasán importasaun iha 2025

Atividade hatun sasán importasaun hosi ró iha Portu Dili, segunda (11/10). Imajen TATOLI/António Gonçalves

DILI, 23 Marsu 2026 (TATOLI) – Iha tinan 2025, Banku Sentrál Timor-Leste BCTL rejista katak nasaun hasai osan hamutuk millaun $960 ba sosa sasán importasaun, liuliu foos no produtu seluk no bainhira kompara ho esportasaun sasán hanesan kafé no seluk tan atinje de’it millaun $126. Dadus ida-ne’e hatudu katak ekonomia nasaun sei depende maka’as ba importasaun.

Governadór BCTL, Helder Lopes, hateten katak estrutura ekonomia Timor-Leste seidauk balansu, setor públiku sei domina tanba importasaun boot liu, enkuantu setór privadu sei ki’ik tanba esportasaun menus.

Nia dehan setór privadu nia kontribuisaun ba kreximentu ekonómiku iha 2025 hamutuk 5,7%, sa’e kompara ho 5,5% iha 2024 no hatudu tendénsia di’ak, maibé presiza hadi’a.

Helder Lopes observa katak montante osan ne’ebé hasai ba importasaun bele sai oportunidade ba setór privadu hodi aumenta produsaun rai-laran, nune’e osan ne’ebé lori sai ba li’ur bele bele hela iha nasaun.

“Husi importasaun sasán ne’ebé iha, sereal de’it millaun $66,3, enkuantu esportasaun servisu nian hamutuk millaun $142,9, ba importasaun servisu gasta millaun $473,1. Iha 2025, Timor-Leste hasai osan ba sosa produtu na’an besik millaun $30″, nia informa.

Relatóriu sira ne’ebé iha hatudu katak ekonomia Timor-Leste seidauk transforma husi agrikultura ba manufatureira. Setór agrikultura kontribui 9,2% iha 2025 no parte boot seluk mai husi setór públiku.

Governu espera katak iha futuru setór manufatura no setór seluk bele aumenta atu ajuda transforma ekonomia, ho papél importante husi setór privadu.

Kona-ba inflasaun, iha 2025 folin sasán normál, ho aumentu de’it 0,5%. Maibé, BCTL antesipa katak iha 2026 folin bele sa’e tanba influensia husi folin mina.

Helder salienta katak folin ai-han sa’e ne’e sensivel liu, liuliu foos ne’ebé importa barak husi rai seluk, nune’e solusaun mak hasa’e produsaun rai-laran.

Iha despeza públika nian reál iha 2025 aumenta ba billaun $1,8, kompara ho billaun $1,7 iha 2024. Aumentu ida-ne’e fó kontribuisaun ba kreximentu ekonómiku, maibé mós halo défise fiskál sai boot tanba dependénsia ba Fundu Mina-Rai.

Relasiona ho ida-ne’e, reseita domestika la’ós petrolifera aumenta to’o millaun $313 iha 2025. Maski nune’e, reseita ne’e seidauk sufisiente atu selu osan ne’ebé gasta ba saláriu no vensimentu. Iha tinan kotuk, despeza Estadu husi Fundu Petrolíferu besik 82,77%.

Dezde fundu ne’e estabelese iha 2005, Governu gasta ona billaun $18,8 husi Fundu Mina-rai. Iha de’it 2025, billaun $1,45 mak utiliza atu hodi finansia despeza Estadu.

Ba setór mina no gás, iha 2025, reseita husi Bayu-Undan de’it millaun $36,1, tanba kampu referidu taka ona. Maski nune’e, dezempeñu investimentu fundu durante tinan tol ikus hatudu rezultadu di’ak, ho millaun $1,5 iha 2023, millaun $1,2 iha 2024 no sa’e ba millaun $2,7 iha 2025.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!