DILI, 28 Abríl 2026 (TATOLI)—Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Joviano António da Costa, rekoñese UNTL nia departamentu sira barak mak sei ho klasifikasaun C.
“La’ós uitoan, barak liu. Ha’u hatete hanesan ne’e, antes ha’u seidauk reitór iha universidade ne’e. Ha’u dosente ida, ne’ebé hanorin oinsá lori hau-nia departamentu no fakuldade bá-oin, hodi hetan klasifikasaun B ho A. Ida-ne’e ita tenke esforsu mak foin hetan valór di’ak,” Reitór UNTL dehan ba TATOLI iha nia kna’ar fatin, Tersa ne’e.
Nia fundamenta saida mak akontese iha fakuldade sia (9) iha UNTL nia laran kuaze ida-rua mak hetan klasifikasaun B, restu ne’e C hotu.
“Ida-ne’e sai dúvida no preokupasaun tanba UNTL nia ezijénsia tinan 25 maibé departamentu barak mak nafatin ho klasifikasaun C. Entaun, ema sira-ne’ebé mak servisu durante tinan barak nia laran ne’e halo saida? La’os ita-boot (jornalista) mak hakarak husu. Ha’u mós hakarak husu ba sira, ita-boot sira responsabliza lori departamentu hetan mínimu ne’ebé? Ida-ne’e presiza esforsu hamutuk hodi hasa’e ba klasifikasaun B ka A. Ha’u sei apoiu sira oinsá atu sai husi C no B nia laran,” António dehan.
Maibé, Joviano tenik, dahuluk buka hatene saida mak sei problema iha departamentu—dosente la sufisiente, laboratóriu laiha, saladeaula ladi’ak, adiministrasaun la la’o.
“Kada dekanu fakuldade tenke responsabilidade. Sé mak jestór iha fakuldade mak dekanu, iha diretór, departamentu sira, dosente sira tenke servisu hamutuk ho estudante sira. Ha’u hateten instituisaun públika ne’e sai ezemplu, la’ós ita lakon fali ho instituisaun privada sira. Ita tenke hatudu kualidade edukasaun iha ita-nia nasaun,” nia subliña.
Iha sorin seluk, Diretór Ezekutivu ANAAA (Agência Nacional para a Avaliação e Acreditação Académica), Nilton Paiva, hateten rezultadu sira hosi avaliasaun programátika hosi UNTL ba tinan 2025, iha prosesu moderasaun ho totál kursu lima (5).
Rezultadu avaliasaun programátika UNTL 2016, Fakuldade Enjeñaria Siénsia no Teknolojia programa IT, grau lisensiatura ho klasifikasaun C. Iha rezultadu avaliasaun programátika iha 2018, Fakuldade Edukasaun Arte no Umanidade, programa Biolojia ho grau lisensiatura klasifikasaun C, programa Kímika ho grau lisensiatura klasifikasaun C, programa língua Ingleza ho grau lisensiatura klasifikasaun B, programa Desportu ho grau baxarelatu naun akreditadu no programa fízika ho grau lisensiatura klasifikasaun C.
Fakuldade Ekonomia no Jestaun, programa Komérsiu no Turizmu ho grau lisensiatura klasifikasaun C, Fakuldade Enjeñaria Siénsia no Teknolojia, programa Enjeñaria Eletrónika no Elétrika ho grau lisensiatura klasifikasaun B no programa Enjeñaria Mekánika ho grau lisensiatura klasifikasaun B.
Rezultadu avalaiasaun programátika UNTL iha 2019, Fakuldade Agrikultura iha programa Agronomia ho grau lisensiatura klasifikasaun B, programa Agro-sósiu-ekonomia ho grau lisensiatura klasifikasaun C, programa Agropekuária ho grau lisensiatura klafisikasaun C, programa Saúde Animál ho grau lisensiatura klasifikasaun C, Fakuldade Filozofia iha programa Filozofia ho grau lisensiatura klasifikasaun C, Fakuldade Enjeñaria, Siénsia no Teknolojia ho grau lisensiatura klasifikasaun C, programa Teknolojia no Petróleo ho grau lisensiatura klasifikasaun C.
Rezultadu avalaiasaun programátika UNTL iha 2021, Fakuldade Fakuldade Medisina no Siénsia Saúde, programa Nutrisaun ho grau lisensiatura klasifikasaun C, programa Farmásia ho grau lisensiatura klasifiksaun C, Fakuldade Edukasaun Arte no Umanidade iha programa Edukasaun Fízika no Desportu ho grau lisensitura klasifiksaun C, programa Língua Tetun ho grau lisensiatura klasifiksaun C, Komunikasaun Sosiál ho grau lisensitaura klasifiksaun B no programa Relasaun Internasionál ho grua lisensiatura klasifikasaun C.
Rezultadu Avaliasaun Institusionál UNTL iha 2022, iha siklu datoluk hetan ona akreditasaun ho klasifikasaun A.
Rezultadu avaliasaun prográmatika UNTL iha tinan 2024, Fakuldade Enjeñaria Siénsia no Teknolojia iha programa Enjeñaria Mekánika ho grau lisensiatura klasifikasaun A.
Rezultadu avaliasaun programátika iha UNTL ba tinan 2025, iha hela prosesu nia laran.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




