DILI, 11 Maiu 2026 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál aprova proposta lei númeru 22/VI(2a)-Rejime Jerál Sistema Finanseiru no Atividade Bankária iha faze jeneralidade.
“Rezultadu votasaun a favór 51, kontra 0 no abstensaun ida, nune’e pasa iha jeneralidade”, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, fó sai iha sala plenária, ohin.
Proposta lei ne’e hatún hikas ba Komisaun C ne’ebé trata Asuntu Finansa Públika hodi kontinua diskute iha faze espesialidade.
Iha intervensaun inisiál, reprezenta Governu liuhusi Vise-Ministra Finansa, Regina de Jesus, fundamenta katak proposta lei ida-ne’e rprezentareforma estruturál ne’ebé importante no estratéjiku ba futuru sistema finanseira Timor-Leste nian.
Governu nia objetivu mak estabelese enkuadramentu legál ida ne’ebé modernu koerente no kompriensivu liu atu responde ba evolusaun ekonomia nasionál no dezenvolvimentu sistema finanseira ne’ebé lao lais liu.
Nia dehan, durante tinan bara, enkuadramentu regulatóriu setór finanseiru sei nafatin fragmentadu no dispersu iha diploma lubun ida, situasaun ida-ne’e dalaruma kria interpretasaun ne’eb laé uniforme no limita efisiénsia regulasaun no difikulta koordenasaun internál instituisionál.
“Tanba ne’e, proposta ida-ne’e hakarak lori koerénsia no integrasaun ba atividade bankária, serbisu finanseiru, sistema pagamentu no atividade relevante seluk iha setór ida-ne’e”, dehan.
Nia salienta katak, iha tempu hanesan Governu haree katak, realidade ekonomia globál no mudansa teknolojia la’o lais tebes, finansa dijitál, sistema pagamentu eletróniku, inovasaun finanseira no risku sira bele mosu iha merkadu modernu. “Husu ita atu prepara sistema legál ida ne’ebé bele adapta fleksíviel no prontu atu responde ba dezafiu futuru”, nia afirma.
Nia subliña katak reforma ne’e la’ós de’it kona-ba prezente, maibé kona-ba prepara fundasaun ida ne’ebé forte ba estabilidade no kredibilidade sistema finanseira Timor-Leste ba tempu naruk.
Governu mós rekuiñese proposta ida-ne’e luan no teknikamente kompleksu. Tanba ne’e, observasaun no rekomendasaun sira husi Komisaun C konsidera nu’udar kontribuisaun konstrutiva no importante tebes ba prosesu lejizlativu ida-ne’e.
“Nune’e ami simu ho seriedade preokupasaun sira kona-ba klaridade definisaun, artikulasaun no lejizlasaun setoriál sira seluk no nesesidade atu asegura serteza legál no proporsionalidade regulatória”, nia realsa.
Tanba ne’e, Governu haree iha faze espesialidade nu’udar etapa ida ne’ebé fundamentál. Iha faze ne’e sei iha oportunidade atu aprofunda, analiza téknika, hadi’a formulasaun jurídika no garante katak, rejime ida-ne’e sai konsistente no aliñadu ho prinsípiu boa governasaun no estabilidade finanseira.
Vise-Ministra hateten katak kona-ba papél Banku Sentrál Timor-Leste nian, proposta ida-ne’e reflete realidade sistema finanseiru país nian ne’ebé seidauk boot no relativamente konsetradu nafatin.
“Iha sistema ida hanesan ne’e, autoridade supervizaun ida ne’ebé forte, independente no kredivel sai importante tebes atu proteje estabilidade finanseira, aumenta konfiansa merkadu no asegura fiskalizasaun prudensiál ne’ebé efetivu”, katak.
Tuir nia, susesu reforma ida-ne’e la depende de’it ba aprovasaun lei, maibé ba kapasidade implementasaun. Tanba ne’e, preparasaun téknika, dezenvolvimentu rekursu umanu, koordenasaun institusionál no implementasaun graduál sei sai fatór krítiku sira atu garante objetivu reforma ida-ne’e, nune’e bele realiza ho efetivu no sustentavel.
Governu apresia Komisaun C tanba rekoñese relevánsia estratéjika proposta ida-ne’e no nia importánsia ba fortalesimentu sistema finanseira nasionál.
Notísia relevante: Governu aprova Rejime Jerál Sistema Finanseiru no Atividade Bankária
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




