Top

Ekonomia Azúl no kuidadu tasi garante futuru ne’ebé sustentavel

Eis-Ministru Edukasaun, Bendito Freitas.

DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI)-Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito Freitas, hateten katak dezenvolvimentu Ekonomia Azúl presiza kontribuisaun husi ema hotu, tanba kuidadu tasi mak garante futuru ne’ebé sustentável ba Timor-Leste.

Governante ne’e dehan vizaun ida-ne’e reprezenta ajenda transformasaun nasionál ida ba tempu naruk, ho objetivu atu muda Timor-Leste husi ekonomia ne’ebé depende ba petróleu ba ekonomia ida-ne’ebé diversifikadu, sustentável no reziliente.

“Ba Timor-Leste, tasi labele haketak husi ita-nia identidade, soberania no prosperidade iha futuru. Nu’udar illa ki’ik no nasaun kosteira ne’ebé situa iha Triángulu Korál nia fuan, rejiaun ida ho biodiversidade tasi nian ne’ebé riku liu iha mundu, ami rekoñese oportunidade sira ne’ebé boot tebes no responsabilidade sira ne’ebé kle’an ne’ebé asosiadu ho ami-nia domíniu marítimu”, nia hato’o iha Enkontru Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM) 2026, iha Aitarak-Laran, Dili.

Tuir nia, Ekonomia Azúl abranje reziliénsia klimátika, seguransa ai-han no enerjia, konetividade marítima, peskiza sientífika no inovasaun, kuidadu ambientál, no empoderamentu komunidade iha tasi-ibun.

Liuhusi Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Azúl Reziliente no Sustentavel 2025–2035, Governu promove indústria tasi ne’ebé sustentvel, governasaun no seguransa marítima, peskiza sientífika tasi nian, literasia tasi nian, protesaun ambientál no dezenvolvimentu komunitáriu inkluzivu.

Governante ne’e lembra katak dezde Konferénsia Doadór dahuluk iha Tókiu iha 1999, parseiru dezenvolvimentu sira hala’o ona papél vitál hodi fó apoiu ba harii dame, resposta umanitária, rekonstrusaun institusionál, konsolidasaun demokrátiku, dezenvolvimentu umanu, no rekuperasaun ekonómika iha Timor-Leste.

“Bainhira ita tama iha faze foun dezenvolvimentu nasionál nian, ne’ebé marka ho integrasaun ASEAN, transformasaun ekonómika, no implementasaun ajenda Ekonomia Azúl nian parseria sira-ne’e sai estratéjiku no indispensavel liután”, nia dehan.

Tuir nia, liuhusi diskusaun sira kona-ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, Relatóriu Monitorizasaun Progresu destaka progresu signifikativu ne’ebé Timor-Leste alkansa iha tinan 15 ikus ne’e, hodi hametin fundasaun Estadu nian, habelar infraestrutura no konetividade, hadi’a servisu sosiál sira, konsolida instituisaun demokrátika sira, avansa integrasaun rejionál no internasionál.

“Bainhira ita hakbesik ba faze finál Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian liuhusi Planu Médiu Prazu 2027–2030, Timor-Leste tama daudaun iha períodu krítiku ida tranzisaun nian, husi harii fundasaun sira ba aselera transformasaun”, katak.

Tranzisaun ida-ne’e presiza instituisaun sira ne’ebé forte liu, diversifikasaun ekonómika ne’ebé boot liu, administrasaun públika ne’ebé efetivu liu, partisipasaun setór privadu ne’ebé aumenta, investimentu ne’ebé sustentavel iha kapitál umanu, no integrasaun ne’ebé kle’an liu iha ekonomia rejionál no globál, partikularmente liuhosi ASEAN.

“Kona-ba ida-ne’e, asaun koordenada no parseria estratéjiku sira esensiál nafatin. Dezafiu sira iha oin maka signifikativu, maibé nune’e mós oportunidade sira iha ita-nia oin atu harii Timor-Leste ida ne’ebé reziliente liu, inkluzivu, produtivu, no sustentavel liu ba jerasaun agora no futuru”, Bendito hateten.

Nia akresenta katak reforma administrasaun públika esensiál tebes ba ajenda dezenvolvimentu no transformasaun nasionál ba tempu naruk Timor-Leste nian.

Nu’udar nasaun ne’e avansa ba integrasaun ASEAN ne’ebé kle’an liu, diversifikasaun ekonómika, no implementasaun ajenda Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu no Ekonomia Azúl, instituisaun sira ne’ebé forte no efetivu sai krítiku liután.

Reforma administrasaun públika ne’e la’ós de’it atu hasa’e efisiénsia Governu nian, maibé mós atu hametin kapasidade Estadu nian, responsabilizasaun, transparénsia, no prestasaun servisu ba sidadaun sira.

“Instituisaun públika sira ne’ebé modernu, profisionál, no ho kapasidade dijitál maka nesesáriu atu asegura implementasaun polítika ne’ebé efetivu, koordenasaun di’ak liu entre setór sira, jestaun finanseira públika ne’ebé di’ak, no resposta ne’ebé boot liu ba nesesidade sira populasaun nian”, afirma.

Nia hatutan katakj reforma administrasaun públika mós dezempeña papél sentrál hodi harii konfiansa investidór nian, fó apoiu ba dezenvolvimentu setór privadu, hasa’e kapasidade rekursu umanu, no aliña sistema governasaun Timor-Leste nian ho padraun rejionál no internasionál, partikularmente iha ámbitu integrasaun ASEAN nian.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!