Top

Prezidente Repúblika ezije aprovasaun Lei Protesaun Investimentu iha Timor-Leste

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, no Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, iha abertura sesaun solene lejizlativa dahaat iha lejizlatura daneen iha reuniaun plenária Parlamentu Nasionál.

DILI, 15 Setembru 2026 (TATOLI) – Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, ezije ba Governu no Parlamentu Nasionál atu aselera aprovasaun lei foun ba protesaun investimentu, hodi fó garantia jurídika ba investidór sira atu investe iha Timor-Leste.

Xefe Estadu hatete katak investimentu estranjeiru ne’ebé mai Timor-Leste la’ós de’it lori kapitál, maibé tenke kria empregu, transfere koñesimentu, dezenvolve kompeténsia nasionál no kontribui ba esportasaun.

Nia sublinã katak investimentu idaidak tenke avalia mós tuir ninia efeitu multiplikadór ba ekonomia nasionál.

“Ida-ne’e kria empregu hira? Abilidade saida maka sei transfere? Kompañia timoroan ne’ebé envolve no produtu ka servisu saida maka ita bele hahú produs iha rai-laran”, Ramos-Horta dehan iha abertura sesaun solene lejizlativa dahaat iha lejizlatura daneen iha reuniaun plenária Parlamentu Nasionál, ohin.

Tuir nia, merkadu estranjeiru saida maka bele ajuda país atu alkansa, tenke sai parte husi lójika polítika investimentu modernu.

Aleinde ne’e, Timor-Leste presiza infraestrutura ne’ebé di’ak liu, enerjia ne’ebé efisiente, konetividade aérea, marítima no dijitál, no ambiente regulatóriu ne’ebé bele hamenus kustu atu halo negósiu.

Nia mós defende aumentu produssaun iha rai-laran no redusaun importasaunm hodi bele hamenus défisit komersiál liu millaun $700 to’o tinan 2025. “Maibé ha’u husu, ba dala sanulu dezde 2023, bainhira maka sei aprova Lei Protesaun Investimentu no Lei Eliminasaun Dupla Tributasaun?”, nia haktenik.

Tanba ne’e, Ramos-Horta subliña katak Timor-Leste tenke kontinua fortalese seguransa jurídika, simplifika prosesu lisensiamentu, hadi’a koerénsia regulatória, Evita dupla tributasaun, promove protesaun investimentu no dezenvolve mekanizmu arbitrajen komersiál ne’ebé aliña ho prátika internasionál di’ak liu.

Tuir Xefe Estadu, konetividade rejionál mós sei sai element esensiál ba dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste.

Nia hatete katak adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK iha tinan 2024 no Asosisaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) iha 2025, nu’udar Estadu-Membru ba dala-11, loke asesu ba Timor-Leste ba merkadu rejionál ho populasaun liu ema millaun 700, no kria oportunidade foun ba komérsiu, investimentu no integrasaun iha kadeia valór.

“Maibé, integrasaun rejionál la signifika de’it loke ita-nia merkadu ba ema seluk. Signifika mós prepara empreza timoroan sira atu tama iha ema seluk nia merkadu”, nia dehan.

Tuir nia, la’ós de’it importante atu partisipa iha merkadu rejionál, maibé nasaun presiza aumenta produsaun, hamenus importasaun, aumenta esportasaun no koloka produtu “Made in Timor” barak liu iha merkadu ASEAN no mundu nian.

“Se ita importa kuaze buat hotu ne’ebé ita konsume, integrasaun rejionál sei aumenta liuliu ita-nia importasaun”, nia konklui.

Notísia relevante: PR Horta: Governu presiza aselera aprovasaun lei protesaun investimentu iha TL

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!