Top

BCTL lansa sistema CRIGM hodi ajuda empreza sira asesu ba kréditu iha banku

BCTL lansa sistema CRIGM hodi ajuda empreza sira asesu kréditu iha banku. Foto/Arminda Fonseca

DILI, 03 Agostu 2026 (TATOLI)-Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés), lansa ona Sistema Sentrál Rejistu Informasaun Garantia Mobiliária (CRIGM, sigla portugés) hodi apoiu ba mikro, pekena no médiu empreza hodi asesu ba kréditu iha banku sira.

Governadór BCTL, Helder Lopes, hateten BCTL estabelese sistema ida-ne’e bazeia ba mandatu no lei ne’ebé fó banku, tuir Lei númeru 6/2025, loron 30 fulan-Jullu, kona-ba Rejime Jurídiku Garantia Beins Móveis nian, Banku Sentrál Timor-Leste estabelese Sistema Sentrál Rejistu Informasaun kona-ba Garantia Mobiliária.

Nia esplika katak sistema ida-ne’e hanesan rejistu eletróniku públiku, ida ne’ebé bele asesu online atu rejista direitu garantia ba bens móveis no permite públiku atu halo peskiza tuir naran kreditór. Atu implementa sistema ida-ne’e, BCTL aprova Instrusaun númeru 31/2025, ne’ebé ofisiálmente estabelese sistema referidu.

“Sistema jerál ida ba rejistu mobilária ne’e katak sistema ne’ebé ita bele rejistu bainhira ita bá banku uza ita-nia sasán moveis sira hanesan karreta no seluk tan hodi sai garantia bainhira atu asesu ba kréditu. Ida-ne’e importante tanba dalabarak ita bá banku, sira husu ita-nia garantia, entaun ita iha ona lei no sistema ne’ebé ohin lansa. Ba oin ita ba halo kréditu banku aseita bele uza ita-nia patrimóniu móveis hodi sai garantia asesu ba kreditu”, Governadór Helder Lopes hateten iha Ministériu Finansa, ohin.

Nia subliña katak ezisténsia sistema ida-ne’e importante tebes tanba ho situasaun ne’ebé dalabarak hanesan títulu rai seidauk iha, banku ezije prepara kolaterál, maibé ema laiha, entaun dalabarak halo ema la asesu ba kréditu. Ho sistema ida-ne’e, iha ona posibilita atu indivíduu nomós empreza, liuliu mikro, pekena no médiu sira bele uza sira-nia sasán móvel sira sai kolaterál bainhira asesu ba kreditu.

“Ho kolaterál ne’ebé iha espera katak bainhira asesu ba kreditu mós ho ninia funan ne’ebé mak ki’ik. Maibé, funan ki’ik ka boot ne’e kompeténsia banku ninian, sira mak deside. Enkuatu banku sente katak garantia ne’ebé ita fó ne’e di’ak no seguru, bele tulun sira hatún funan ka bele tulun sira fó osan ba kliente sira ne’ebé hakarak kréditu”, dehan.

Nia adianta katak kona-ba asesu kréditu laiha limitasaun montante, tanba bazeia ba demonstrasaun ne’ebé iha. “Ezemplu, ema lori karreta bá, karreta ne’e nia valór millaun $8, entaun rejistu tiha karreta ne’e iha ne’ebá ho nia tipu no valór normalmente banku sira la fó kréditu hanesan ho valór sasán ne’ebé uza hanesan garantia, maibé banku fó millaun $7. Montante la define konforme valór kolateral ne’ebé ita fó ho ida-ne’ebé banku aseita fó kréditu”, katak.

Vise-Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay, hato’o apresiasaun ba BCTL ho ekipa téknika sira hotu ne’ebé ho dedikasaun no serbisu maka’as halo reforma importante ida-ne’e sai posivel.

Tuir nia, kompromisu ida-ne’e hatudu Timor-Leste nia determinasaun atu moderniza nia sistema finanseiru no kria fundasaun ida ne’ebé metin ba kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentavel, setór privadu ida ne’ebé dinámiku esensiál ba prosperidade futuru nasaun nian.

Nia dehan transformasaun ekonómika, kriasaun empregu no dezenvolvimentu nasionál labele depende de’it ba despeza públika. Sira presiza ambiente negósiu ida neʼebé enkoraja empreendedorizmu, inovasaun no investimentu.

Hodi subliña obstákulu prinsipál ida ne’ebé negósiu barak hasoru, partikularmente empreza ki’ik no médiu, agrikultór, peskadór no emprezáriu joven sira mak asesu limitadu ba finansa. Barak iha ativu móvel ne’ebé iha valór, hanesan ekipamentu, veíkulu, inventáriu no mákina, maibé ativu sira-ne’e seidauk no la’ós sempre rekoñese hanesan forma kolaterál ne’ebé konfiavel.

Rejime Jurídiku Garantia Móvel nian hasoru dezafiu ida-ne’e hodi permite negósiu atu loke valór ekonómiku husi sira-nia ativu no transforma sira ba oportunidades ba kreximentu no investimentu.

Tanba ne’e, estabelesimentu Rejistu Sentrál Informasaun nian kona-ba Garantia Bens Moveis hanesan pasu boot ida ba oin. Opera ho maneira eletrónika, online no asesivel ba públiku, sei garante prosesu rejistu sai lalais, simples, transparente no baratu liu. Sei hametin serteza jurídika, hamenus risku empréstimu nian no habelar asesu ba kréditu garantidu iha nasaun tomak.

“Ba emprezáriu sira, ida-ne’e signifika oportunidade boot liu atu hahú no habelar negósiu sira. Ba instituisaun finanseira sira, ida-ne’e signifika konfiansa no efisiénsia ne’ebé boot liu iha merkadu kréditu sira. Ba ita-nia ekonomia, ida-ne’e signifika investimentu barak liután, empregu barak liután no diversifikasaun ekonómika ne’ebé maka’as liután”, Kalbuadi hateten.

Tuir nia, reforma ida-ne’e sai mós marku importante iha arenda ekonómika Timor-Leste nian ne’ebé luan liu. Nu’udar nasaun avansa ba integrasaun rejionál ne’ebé kle’an no prepara ba partisipasaun kontinua aliña ho enkuadramentu legál no finanseiru sira ho prátika internasionál sira neʼebé di’ak liu.

Governante ne’e dehan infraestrutura finanseira moderna, transparénsia no serteza jurídika nu’udar ezijénsia fundamentál atu atrai investimentu doméstiku no estranjeiru. Investidór sira buka regra sira ne’ebé previzivel, instituisaun sira ne’ebé efisiente no ambiente negósiu ida ne’ebé seguru.

Governu iha nafatin kompromisu atu implementa politika sira neʼebé enkoraja dezenvolvimentu setór privadu nian, atrai investimentu estranjeiru diretu no kria oportunidade ba sidadaun timoroan hotu-hotu.

“Ami fiar katak kreximentu ekonómiku sustentavel depende ba parseria produtiva entre Governu, setór finanseiru no setór privadu. Ohin, ita selebra la’ós de’it lansamentu rejistu ida, maibé mós pasu importante ida ba ekonomia ida ne’ebé diversifikada liu, reziliente no próspera”, hateten

Iha biban ne’e, nia parte enkoraja parte interesada hothotu, banku, ajénsia negósiu, investidór no instituisaun públika atu serbisu hamutuk hodi asegura implementasaun susesu ba reforma importante ida-ne’ebé ba benefísiu jerasaun agora no futuru.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!