Top

OMS fasilita formasaun ba ekipa SNAEM hodi hametin servisu emerjénsia

Organizasaun Mundial Saúde iha Timor-Leste no Forsa Navegasaun Estadu Unidu Amérika fasilita formasaun ba profisionál saúde sira husi Servisu Nasionál Ambulánsia Emerjénsia Medikamentu hodi hametin servisu emerjénsia ho di’ak liután. Imajen Tatoli/Felicidade Ximenes.

DILI, 17 Agostu 2026 (TATOLI)—Organizasaun Mundial Saúde iha Timor-Leste no Forsa Navegasaun Estadu Unidu Amérika fasilita formasaun ba profisionál saúde sira husi Servisu Nasionál Ambulánsia Emerjénsia Medikamentu hodi hametin servisu emerjénsia ho di’ak liután.

“Ohin, iha formasaun importante ida-ne’e kona-ba apoiu moris báziku, triajen báziku no transferénsia pasiente seguru. Agradese ba parseiru pasífiku Estadu unidu nian no OMS ba sira-nia apoiu no kompromisu kontínua hodi hametin ami-nia sistema saúde emerjénsia iha Timor-Leste,” Diretór Servisu Nasionál Ambulánsia Emerjénsia Medika, Simplicio Amaral, hateten ba jornalista sira salaun OMS, ohin.

Nia dehan, parseria ne’e la’ós de’it kona-ba ekipamentu no formasaun kona-ba salva moris sira.

“Ami-nia ekipa ambulánsia no pesoál saúde sira hasoru momentu krítiku sira. Asidente tráfegu ida iha estrada. Feto ida iha partu ho komplikasaun. Labarik ida ho difikuldade dada iis maka’as. Iha momentu sira-ne’e, buat tolu determina rezultadu, saida mak ita halo iha minutu dahuluk sira, oinsá ita deside pasiente tenke bá ne’ebé no oinsá ita transfere pasiente ho seguru. Tanba ne’e mak tópiku sira ohin nian importante tebes apoiu báziku ba moris fó ba ami-nia ekipa abilidade sira atu mantein ema ida moris iha minutu osan-mean dahuluk sira,” nia esplika.

Nia afirma, kompreensaun sira iha todan, jestaun ba via aérea, rekoñesimentu lalais ba parada kardíaka. Ne’e abilidade simples sira maibé sira halo diferensa entre moris no mate molok pasiente to’o iha ospitál. Triajen báziku la’ós pasiente hotu-hotu presiza nivel kuidadu ne’ebé hanesan iha tempu ne’ebé hanesan.

“Triajen hanorin ita atu haree lalais, deside ho loloos no fó prioridade. Sé maka presiza kuidadu imediatu. Sé mak bele hein. Sé mak presiza ba diretamente iha Ospitál Nasionál. Sistema ida-ne’e ajuda ami uza ami-nia rekursu limitadu sira ho maneira ne’ebé matenek liu atu salva ema barak nia moris,” nia dehan.

Nia haktuir, transferénsia seguru ba fasilidade saúde ne’ebé apropriadu la to’o atu transporta de’it pasiente ida. Tenke transfere sira ba fasilidade ne’ebé loos, ho kuidadu ne’ebé loos no ho komunikasaun ne’ebé loos.

“Nune’e, evita atrazu no fó oportunidade di’ak-liu ba sidadaun timoroan ida-idak atu bele moris. Formasaun ida-ne’e, ne’ebé fornese liuhusi apoiu jenerozu husi ita-nia parseiru pasífiku Estadu Unidu nian, no OMS iha Timor-Leste nu’udar pasu xave ida iha ita-nia fortalesimentu institusionál. Ida-ne’e harii kapasidade ba ami-nia servisu ambulánsia nasionál no aliña ami-nia prátika ho padraun internasionál sira. Ha’u enkoraja partisipante hotu-hotu atu envolve tomak,” nia esplika.

Iha fatin hanesan, Medical Officeriha Organizasaun Saúde Timor-Leste, John Prawira, hateten OMS Timor-Leste apoiu Servisu Nasionál Ambulánsia no Emerjénsia Medikamentu (SNAEM) no Ministériu Saúde Timor-Leste liuhusi programa kooperasaun Pacific Partnership 2026 ho Forsa Estadu Unidu Amérika Navy no Governu Timor-Leste.

“Objetivu prinsipál husi formasaun ne’e mak refresher training ba Emergency Medical Services (EMS), liuliu servisu emerjénsia antes pasiente to’o ospitál (pre-hospital services). Formasaun ne’e envolve médiku, enfermeiru, kru ambulánsia nomos área biomédika kona-ba manutensaun ekipamentu, ne’ebé inklui mós jestaun ai-moruk no lojístika farmaséutika,”   John  Prawira dehan.

Formasaun espesífiku ba EMS hala’o durante loron rua, enkuantu programa Pacific Partnership hamutuk ho Governu Timor-Leste hala’o durante semana rua.

OMS espera katak formasaun ne’e bele hametin tan kapasidade EMS ne’ebé lidera husi SNAEM, hadi’a tempu resposta (response time) no garante katak komunidade Timor-Leste bele hetan servisu emerjénsia médika ne’ebé lalais, di’ak no efetivu iha situasaun emerjénsia.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!