Top

CPLP destaka susesu Prezidénsia Timor-Leste nian

Kontinuasaun 𝑹𝒆𝒖𝒏𝒊𝒂̃𝒐 𝒅𝒆 𝑮𝒓𝒖𝒑𝒐 𝑻𝒓𝒂𝒃𝒂𝒍𝒉𝒐 𝑷𝒂𝒓𝒂 𝒐 𝑪𝑪𝑷, ne’ebé dirije husi Konselleiru Reprezentante Misaun Permanente Timor-Leste ba CPLP, iha Lisboa Portugál, Aviano Faria, iha 𝐒𝐚𝐥𝐚𝐮𝐧 𝐍𝐨𝐛𝐫𝐞 MNEC Praia dos Coqueiros, Dili. 17/8/2026. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 18 Agostu 2026 (TATOLI)—Sekretária Ezekutiva Komunidade País Lian Portugés (CPLP), Maria de Fátima Jardim, destaka susesu Prezidénsia Pro Tempore Timor-Leste nian ne’ebé nia konsidera dinámiku, efikás no fó rezultadu konkreta ba kooperasaun entre Estadu-membru sira.

Deklarasaun ne’e nia hato’o iha marjen Reuniaun Ordinária ba da-294 Komité Konsulta Permanente (PCC) CPLP nian ne’ebé hala’o iha Salaun Institutu Estudu Diplomátiku, Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Dili tersa ne’e

“Ami hakarak fó parabéns ba Governu, Prezidente Repúblika no Governu Timor-Leste ba buat ne’ebé halo ona to’o agora ho prezidénsia ida-ne’e. Maski dehan pro tempore, ami sente hela hanesan prezidénsia dinámiku, efetivu no orientadu ba rezultadu ne’ebé ita hotu hakarak,” Maria de Fátima Jardim ba jornalista sira hafoin enkontru remata.

Responsável ne’e konsidera katak prezidénsia timoroan nian kontribui hodi hametin lasu amizade, kolaborasaun no solidariedade entre Estadu-membru sira. Nune’e mós hodi konsolida CPLP atu hatán ba ajenda nasaun sira nian no ba dezafiu sira ajenda mundiál nian.

“Enkontru ida-ne’e marka pasu signifikativu ida, liuliu tanba ami taka siklu foun ida iha ne’e,” nia hatete, hodi refere ba preparasaun siklu planeamentu estratéjiku foun ba organizasaun ho perspetiva to’o 2033.

Tuir nia, CPLP hanoin atu konsolida nafatin hanesan komunidade ida “unidu iha diversidade” no orienta ba progresu no moris di’ak ba nia povu sira. Nia destaka mós kresimentu organizasaun nian ne’ebé oras ne’e daudaun iha Estadu-membru 9 no Estadu Asosiadu 35.

“Ita haree ita-nia komunidade buras, ne’ebé signifika katak ita-nia komunidade sai estabelese iha objetivu sira, iha programa sira ne’ebé liga ema hotu ba objetivu prinsipál sira ne’ebé ita iha ba progresu no moris-di’ak ita-nia povu nian,” nia esplika.

Reforsa reprezentasaun no koezaun

Entre rezultadu sira ne’ebé hetan, Maria de Fátima Jardim destaka reforsu reprezentasaun husi Estadu-membru sira iha Sekretariadu Ezekutivu CPLP liuhusi abertura konkursu sira ba rekrutamentu kuadru sira.

“Prezidénsia Timor-Leste rezolve dezafiu ida ne’ebé importante tebes. Ida-ne’e mak ita tenke hetan reprezentasaun ne’ebé di’ak liu,” nia hateten.

Nia hatudu mós ba fortalesimentu koezaun entre Estadu-membru sira hanesan rezultadu seluk. Nia defende katak nasaun sira CPLP nian tenke afirma nafatin hanesan Estadu Direitu demokrátiku, hodi promove pás, estabilidade, direitu umanu no direitu fundamentál sira.

Inisiativa iha área oioin

Sekretária Ezekutiva destaka mós inisiativa sira ne’ebé promove durante prezidénsia timoroan nian iha área edukasaun, kultura, defeza, turizmu, nutrisaun no mobilidade.

Iha área edukasaun, nia sita inisiativa merenda eskolar. Nia konsidera katak hadi’a labarik sira nia nutrisaun kontribui ba sira nia dezenvolvimentu no ba moris di’ak família no sosiedade sira nian.

“Ami iha enkontru ida iha ne’e ho ministru sira Edukasaun nian. Ami husik iha ne’e inisiativa ida: merenda eskolar ba ema hotu,” nia hateten.

Iha setór defeza, nia subliña importánsia soberania Estadu-membru sira nian.

Nia konsidera katak soberania ne’e la limita de’it ba fronteira sira, maibé abranje mós área sira hanesan kultura, ábitu sira no hahán.

Kona-ba turizmu, nia destaka ninia potensiál atu kria empregu, promove mobilidade no kontribui ba kresimentu ekonómiku Estadu-membru sira nian.

“Turizmu la’ós de’it fó empregu, maibé fó mós oportunidade ba ami, iha termu mobilidade nian, hodi iha kresimentu iha ne’e,” nia dehan.

Vizaun estratéjiku foun to’o 2033

Maria de Fátima Jardim haktuir katak durante prezidénsia Timor-Leste nian, hala’o enkontru barak liu kompara ho tinan hirak liubá, inklui enkontru ho pontu fokál Estadu-membru sira hodi reforsa aliñamentu estratéjia komún sira.

Nia defende katak CPLP tenke hakat ba vizaun estratéjiku foun ida ne’ebé sei hametin ligasaun entre nia Estadu-membru sira no Estadu Asosiadu sira iha rejiaun oioin iha mundu.

“Ami mós hala’o enkontru pontu fokál sira iha ne’e, no ami haree katak pontu fokál sira aliña kona-ba saida mak estratéjia komún sira. Entaun agora ita bele kria vizaun foun,” nia afirma.

Tuir nia, vizaun foun ne’e tenke hametin ligasaun entre Afrika, Ázia, Europa no Amérika liuhusi inisiativa no objetivu komún CPLP nian.

Nia mós fó parabéns ba povu timoroan ba prezidénsia organizasaun nian no agradese ba ospitalidade ne’ebé oferese durante enkontru sira CPLP nian iha Dili.

“Ami hakarak dezeja prosperidade tomak ba povu Timor-Leste no katak, ho sira-nia lideransa, sira kontinua reafirma sira-nia-an, liuliu iha rejiaun ida-ne’e, maibé mós iha CPLP nia laran, hanesan nasaun istóriku ida,” nia dehan.

Jornalista : Hortêncio Sanchez

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!