Top

DIT diskute AI no kreatividade, PR Horta husu joven sira estuda teknolójia

Reitór DIT, Salustiano dos Reis Piedade Tara Tias ba Prezidente Repúblika Jose Ramos-Horta. Imajén TATOLI/Egas Cristóvão

DILI, 19 Agostu 2026 (TATOLI)—Dili Institutu of Technology (DIT) hala’o semináriu kona-ba “Intelijénsia Artifisiál (AI, sigla inglés) no Kreatividade” hodi diskute importánsia no dezafiu sira husi utilizasaun AI iha Timor-Leste.

Aktividade ne’e hetan partisipasaun husi Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, Reitór DIT, Salustiano dos Reis Piedade, no oradór internasionál, Professor Leonel Moura.

Mágnifiku Reitór Dili Institutu of Technology (DIT), Salustiano dos Reis Piedade, hateten semináriu ne’e importante tebes tanba mundu tomak agora daudaun iha ona faze utilizasaun Intelijénsia Artifisiál (AI, sigla inglés).

“Agora iha faze ida-ne’e, obrigatóriu ba nasaun ne’ebé avansadu, nasaun dezenvolvidu no nasaun sira-ne’ebé foin hakat, tenke utiliza duni AI,” Reitór DIT Salustino dos Reis Piedade hateten ba jornalista sira iha Kampus DIT, kuarta ne’e.

Nia sita esplikasaun husi péritu Leonel Moura katak Intelijénsia Artifisiál (AI, sigla inglés) la’ós de’it tools maibé bele sai partner servisu.

“Bazeia ba esplikasaun péritu Leonel Moura, utilizasaun AI bele tulun ita-nia servisu balun. Péritu ne’e dehan AI ne’e la’ós tools maibé ne’e ita-nia patner servisu. Liu husi utilizasaun AI bele tulun hakmaan ita-nia servisu, iha difikuldade balun ne’ebé ita sente labele rezolve mesak, ita-nia patner AI bele tulun fó ideia bazeia ba ita-nia dadus sira ne’ebé arkivu ona iha internet,” nia esplika.

Tuir nia, ideia sira hotu iha mundu ne’e konserva iha internet. Nune’e AI bele tulun elabora husi arkivu sira ne’e hodi fó ideia foun no tulun rezolve problema sira.

Salustiano dehan importante atu integra AI iha kuríkulu maibé tenke hanorin estudante sira atu utiliza ho responsabilidade.

“Ita husu ba estudante sira atu uza AI ne’e ho responsabilidade tuir ita-nia nesesidade, labele depende ba liu AI. Maibé ideia orijinál ne’e mai husi ita, depois AI bele tulun elabora halo relatóriu bazeia ba ita-nia nesesidade ne’ebé ita husu ba AI tulun hanesan patner,” nia dehan.

Nia alerta katak depende ba liu AI sei la motiva no hamate kreatividade no inovasaun joven sira-nian ba futuru.

Iha fatin hanesan, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, hateten joven timoroan iha jeitu di’ak ba área Teknolojia Informasaun no AI.

“Uluk nanain ha’u hatene katak joven timoroan jeitu loos di’ak ba IT, sei di’ak ba AI, sei di’ak ba buat hotu-hotu iha área ne’ebé ohin sékulu 21 Timor tenke forte no tenke dezenvolve. Tama ASEAN, nasaun sira ASEAN liu-liu Singapura, Tailándia, Malázia, Indonézia avansadu tebes. Ekonomia mundiál AI. AI fó oportunidade boot atu bele estuda, bele dezenvolve Timor liu tan,” Prezidente Repúblika afirma.

Xefe Estadu haktuir katak tinan hira nia laran lori ona sientista no laureadu Prémiu Nobel mai Timor. Nia dehan grupu boot ida hamutuk 20 mak mai dala ida-ne’e, la’ós de’it laureadu siénsia nian maibé mós espesialista IT no AI.

“Timor bele haksoit ba oin iha teknolojia informasaun no AI,” nia dehan.

Maske rekoñese iha risku, hanesan utilizasaun AI ba kestaun militár maibé PR Horta subliña katak vantajen boot liu duké risku.

“Ita simu ho risku, ita buka aproveita buat ne’ebé pozitivu ba rai ida-ne’e. Tanba ne’e husu ba joven sira favór imi estuda siénsia teknolojia ba dijitalizasaun. Klaru buat sira-ne’e hotu tenke tau iha kuríkulum, tenke iha fakuldade foun ba área ne’e,” Xefe Estadu afirma.

AI sei kria empregu ba Timor

Oradór internasionál, Professor Leonel Moura, agradese konvite hodi ko’alia kona-ba AI iha DIT. Nia konsidera katak diferente ho nasaun osidentál sira, AI iha Timor sei la hasai servisu maibé sei kria empregu foun.

“Husi buat ne’ebé ha’u kompriende, estudante sira servisu daudaun ona iha área ida-ne’e, no ida-ne’e importante tebes ba Timor tanba intelijénsia artifisiál sei la hasai servisu husi Timor. Ida-ne’e sei kria empregu, ida-ne’e sei lori empregu barak,” nia esplika.

Nia rekoñese katak AI iha risku, hanesan bainhira uza ho kilat automátiku ne’ebé tiru mesak. Maibé nia fiar katak Timor iha oportunidade boot ba dezenvolvimentu tanba laiha funu no problema sira-ne’e.

“Klaru katak ohin loron ida-ne’e perigu boot ida maibé ida-ne’e sei tenke rezolve. Agora iha benefísiu barak, no ita tenke konsidera katak nasaun ida hanesan Timor, ne’ebé felizmente la iha funu, la iha problema sira-ne’e, no dook, tanba ne’e Timor iha oportunidade loloos ba dezenvolvimentu, tanba intelijénsia artifisiál sei lori dezenvolvimentu barak mai Timor,” nia dehan.

Jornalista : Hortêncio Sanchez

Editór     : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!