Top

Timor-Leste no Kambódia asina akordu ba utilizasaun pagamentu transfronteirisu

Timor-Leste no Kambodia liuhusi Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) no Banku Nasionál Kambodia, Sábadu ne'e, asina memorandu entendimentu ida, hodi hametin sistema pagamentu dijital entre nasaun rua nian liuhusi kode QR. Imajen Tatoli/Osória Marques.

DILI, 12 Setembru 2026 (TATOLI)—Timor-Leste no Kambodia liuhusi Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) no Banku Nasionál Kambodia, Sábadu ne’e, asina memorandu entendimentu ida, hodi hametin sistema pagamentu dijital entre nasaun rua nian liuhusi kode QR.

Governadora Banku Nasionál Kambodia, Chea Serey, hateten asinatura memorandu entendimentu entre Banku Sentrál Timor-Leste no Banku Nasionál Kambodia kona-ba kooperasaun pagamentu transfronteirisu.

“Kambodia sente orgullu, atu sai nasaun dahuluk ne’ebé halo akordu hanesan ne’e ho Timor-Leste, ida-ne’e la’ós koinsidénsia, ida-ne’e reflete konfiansa entre ita-nia nasaun rua no ita-nia fiar ne’ebé fahe katak laiha ekonomia ida mak buras iha izolamentu,” nia dehan liuhusi diskurursu iha lansamentu kodigu TUQR, iha Timor Plaza.

Chea Serey dehan, MoU ne’e iha futuru sei fasilita sidadaun Timor-Leste no Kambódia atu halo pagamentu no transfere osan.

“Ha’u hanoin nota entendimentu ne’e loron ida sei lori Timor-Leste no Kambódia bele selu, transfere, no halo tranzasaun ho fasil hanesan iha uma rasik,” nia afirma.

Nia mós dehan, negósiu no korredór osan haruka entre nasaun rua sei sai baratu no seguru liu.

“Ami-nia negósiu sira sei halo komérsiu ho barreira sira ne’ebé menus liu. Ami-nia korredór osan haruka nian sei sai lalais liu, baratu, no seguru liu ba família sira-ne’ebé depende liu ba sira,” nia esplika.

MoU ida-ne’e sai hanesan fundasaun daruak hafoin BCTL no Banku Nasionál Kambodia implementa ho susesu MoU dahuluk iha 2024. MoU dahuluk ne’e foka ba aprofundamentu kooperasaun kona-ba pagamentu dijitál no konetividade transfronteirisu.

“Ami hein atu serbisu besik ho Banku Sentrál Timor-Leste, fahe ami-nia esperiénsia kona-ba Bakong, aprende husi ita-boot nia inovasaun rasik, no la’o hamutuk iha korridór pagamentu ida-ne’e,” nia dehan.

Chea Serey konsidera loron ne’e hanesan selebrasaun tolu: Timor-Leste sai membru foun ASEAN, lansa sistema pagamentu foun, no hari’i ponte kooperasaun entre nasaun rua.

“Entaun ohin, ha’u hakarak selebra la’ós de’it selebrasaun ida, maibé selebrasaun tolu. Membru foun husi família ASEAN, sistema pagamentu foun ba povu Timor-Leste, no ponte foun entre ita-nia nasaun rua,” nia dehan

Tuir nia, marku tolu ne’e la limita ona oportunidade no iha ne’ebé sidadaun ida-idak, la haree ba fatin ne’ebé sira hela, bele partisipa tomak iha promesa ekonomia dijitál nian.

Iha fatin hanesan, Governadór Banku Sentrál Timor-Leste, Helder Lopes, informa akordu ne’e bilaterál ho Banku Nasionál Kambodia, nu’udar parte husi esforsu atu hametin kooperasaun no koneksaun sistema pagamentu entre Timor-Leste no nasaun sira iha rejiaun.

Nia hatutan, akordu ho Kdahudia sai pasu dahuluk, nune’e iha fulan ne’e BCTL sei asina mós akordu hanesan ho Indonézia.

“Entaun, ohin, ita asina akordu hahú kedas ho Kambodia, iha Fulan ida-ne’e ami sei asina akordu ho Indonézia,” nia dehan.

Nia afirma, akordu sira-ne’e sei lori mudansa ba forma pagamentu iha futuru. Tanba ne’e BCTL sei lansa kampaña foun ba públiku.

“Ida-ne’e ba oin hatete katak ita tenke mai ho kampaña ida katak bele haluha karteira, bele haluha osan, maibé labele haluha telefone. Tanba osan iha telefone laran,” nia afirma

Nia hatutan katak ho teknolojia QR Code, sidadaun bele halo tranzasaun iha nasaun ASEAN sira ne’ebé Timor-Leste asina ona akordu. Nune’e iha ne’ebé de’it ita bele uza QR hodi sosa sasán. Kuandu ita halo asina akordu ona ho nasaun seluk liliu ASEAN,” nia hakotu.

Jornalista : Osória Marques

Editór        : Cancio Ximenes

 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!