Top

Enkontru Komité Rejionál SAERO da-79 diskute prioridade saúde publika

Serimonia selebra Commite Regional OMS South East Asia ba da-79. Serimónia ne’e hala’o iha CCD, Dili, 07 Setembru 2026. Foto TATOLI/ António Daciparu

DILI, 07 Setembru 2026 (TATOLI)—Enkontru Komité Rejionál SAERO ba da-79 (RC79) entre Ministériu Saúde iha Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé realiza iha Dili-Timor-Leste ne’e, diskute kona-ba prioridade saúde públika iha rejiaun.

Iha serimónia abertura RC79 reúne Ministru Saúde ne’e, delegasaun husi nasaun membru WHO South-East Asia Region, lideransa WHO, parseiru dezenvolvimentu no reprezentante organizasaun internasionál sira atu hahú diskusaun kona-ba prioridade saúde públika iha rejiaun.

Objetivu prinsipál husi sesaun ida-ne’e mak atu haree fali progresu saúde iha rejiaun, identifika dezafiu sira no determina prioridade no estratéjia ba futuru. Asuntu sira ne’ebé importante inklui tuberkulose (TB), sistema saúde, rekursu umanu ba saúde, asesu ekitativu ba servisu saúde espesializadu, saúde universál no preparasaun ba emerjénsia.

Iha abertura, lideransa WHO enfatiza katak nasaun sira presiza kontinua hametin kooperasaun rejionál, fahe esperiénsia no rekursu, no aumenta investimentu iha sistema saúde atu garante katak ema hotu-hotu bele asesu ba servisu saúde ho kualidade.

Ba Timor-Leste, partisipasaun iha RC79 importante tebes tanba fó oportunidade atu aprende husi esperiénsia nasaun sira seluk, fahe esperiénsia nasional no hametin kooperasaun ho WHO no parseiru rejionál sira. Diskusaun kona-ba rekursu umanu ba saúde no eliminasaun TB mós relevante ba esforsu Timor-Leste atu hadi’a sistema saúde nasionál.

Pontu prinsipál RC79 la’ós de’it enkontru kona-ba problema saúde, maibé mós plataforma atu nasaun sira halo kompromisu hamutuk, define prioridade no buka solusaun komún ba dezafiu saúde iha Sudeste Aziátiku.

Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, hateten Timor-Leste hato’o nia orgullu no onra boot tanba hetan oportunidade atu organiza reuniaun importante WHO nian.

”Governu Timor-Leste fó agradese ba Regional Committee no Estadu membru sira, tanba fiar no fó oportunidade ba Timor-Leste atu organiza eventu ne’e. Ministru Saúde no Governu Timor-Leste, lideransa Regional Committee, lideransa WHO no ekipa WHO Regional Office ne’ebé servisu hamutuk ho Timor-Leste hodi garante preparasaun reuniaun lao ho di’ak,” Ministra Saúde, Elia dos Reis, informa nia diskursu iha CCD, ohin.

Nia relata, importánsia Timor-Leste sai anfitriaun katak Timor-Leste ikus liu tinan 11 depois simu ona oportunidade atu organiza reuniaun hanesan iha 2015. Reuniaun ne’e la’ós de’it eventu ofisiál maibé sai nu’udar forum importante ba fahe koñesimentu, aprende troka esperiénsia no hametin parseria entre nasaun sira iha rejiaun Sudeste Aziátiku.

Organiza eventu ne’e iha Timor-Leste mós fó oportunidade ba profisionál saúde joven sira no instituisaun nasionál atu haree diretamente oinsá kooperasaun multilateral no servisu saúde rejionál hala’o.

Konkista importante iha saúde Timor-Leste hatudu nia konkista iha área saúde, inklui iha 2024, Timor-Leste atinje eliminasaun lymphatic filariasis nu’udar problema saúde públika tanba iha 2025, Timor-Leste hetan sertifikasaun ofisiál nu’udar nasaun malaria-free.

”Konkista sira-ne’e konsidera nu’udar rezultadu husi dedikasaun profisionál saúde sira, mobilizasaun komunidade, apoiu WHO no kontribuisaun parseiru dezenvolvimentu sira. Dezafiu saúde ne’ebé sei kontinua maske iha konkista, diskursu rekonese katak Timor-Leste sei hasoru dezafiu saúde boot sira. Prioridade nasional inklui eliminasaun tuberkulose (TB), kombate mánutrisaun, protesaun saúde inan no labarik, prevene no kontrola moras la’ós transmisível, hanesan diabetes, hipertensaun no moras kardiovaskulár,” nia esplika.

Governu fó atensaun boot ba Integrated Health Programme, ne’ebé sai baze ba kompromisu Timor-Leste atu atinje Universal Health Coverage (UHC). Programa ne’e integra servisu hanesan prevensaun moras,diagnóstiku tratamentu no servisu saúde kompletu, hodi lori servisu saúde besik liután ba komunidade liuliu ba populasaun vulnerável.

”Prinsípiu importante ida mak labele husik ema ida iha kotuk. Atu atinje rezultadu saúde di’ak, Timor-Leste presiza hametin primary healthcare no iha tempu hanesan hadi’a servisu ospitalár sekundáriu no espesializadu, ho sistema referál ne’ebé forte no kontinuidade kuidadu saúde iha nível hotu,” nia haktuir.

Nia afirma, rekursu umanu ba saúde enfatiza katak profisionál saúde mak baze prinsipál sistema saúde sira nklui médiku, enfermeiru, parteira, tékniku laboratóriu, farmaséutiku, saude publika
no voluntáriu saúde komunidade.

”Tanba ne’e, investe iha kapasitasaun, ekipamentu no dezenvolvimentu rekursu umanu saúde sai prioridade fundamental atu garante Kualidade servisu saúde ba povu,” nia dehan.

Delegasaun Timor-Leste sei kontribui ba diskusaun kona-ba eliminasaun moras, reziliénsia sistema saúde no uza teknolojia médika transformativu.

Iha eventu paralelu, sei diskute mos kona-ba saúde feto reziliénsia kuidadu saúde primáriu preparasaun ba emerjénsia no ekuidade iha imunizasaun.

Timor-Leste konvida delegasaun sira atu aproveita oportunidade atu koñese kultura, patrimóniu no beleza naturál Timor-Leste inklui tasi, área montaña no diversidade kulturál.

Iha fatin hanesan, Ministru Saúde Meiu Komunikasaun Sosial Sri Lanka, Nalinda Jayatissa agradese ba Governu no povu Timor-Leste, tanba simu responsabilidade atu organiza reuniaun Regional Committee WHO no fó hospitalidade ba delegasaun hotu.

Nia haktuir, dezafiu komún iha rejiaun mak nasaun sira iha Sudeste Aziátiku iha diferensa iha jeografia, populasaun, ekonomia no sistema saúde. Maibé, sira hasoru dezafiu komún, inklui aumentu moras la’ós transmisível; moras infesiozas ne’ebé kontinua nomós moras foun, mudansa klimátika; emerjénsia saúde falta no presáun ba rekursu umanu saúde
no transformasaun teknolojia ne’ebé lalais.

Objetivu komún nafatin mak asegura katak ema hotu bele hetan servisu saúde ne’ebé presiza, bainhira presiza, la ho kustu finanseiru ne’ebé halo família sofre. Ida-ne’e liga diretamente ho prinsipiu Universal Health Coverage (UHC).

Jornnalista : Felicidade Ximenes

Editór          : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!