Top

AMTL fasilita formasaun ba médiku na’in 15 husi munisípiu sia

Espesialista Kardiolojista (fuan) iha HNGV, Dr.Herculano Seixas dos Santos. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão.

DILI, 11 Setembru 2026 (TATOLI)—Prezidente Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL), Prezidente Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL), Herculando Seixas, hateten AMTL fasilita formasaun ba profisionál saúde na’in-15 kona-ba kuidadu primaria trauma, ba profisionál saúde hamutuk na’in-15 husi munisípiu sia (9).

“Objetivu husi formasaun ida-ne’e atu kapasita membru sira-ne’ebe mak servisu iha munisipiu iha sentru saúde sira, atu sira bele iha koñesimentu kle’an oinsá atu hatene kona-ba abordajen sistemátiku iha trauma fiziku ninian. Tanba kazu trauma ne’e Asosiasaun Médiku haree katak importante tebe-tebes presiza kapasita ita-nia médiku sira iha área emerjénsia,” Herculando Seixa ba Jornalista sira iha Sede AMTL, ohin.

Nia afirma, iha formasaun ne’e mós atu haree oinsá sira iha abilidade tékniku naton hodi uza rekursu ne’ebé sira iha atu bele halo atendimentu primeiru sukoru ba pasiente sira-ne’ebé sofre trauma.

“Tantu husi asidente trafegu no kualker trauma, importante mak sira halo intervensaun ida lalais atu bele salva vida. Depois alvu ba treinamentu ida-ne’e ita konvida médiku sira husi sentru saúde internamentu sira, no balun iha sentru saúde iha postu administrativu sira, ne’ebe mak servisu iha área emerjénsia hamutuk sira na’in-15 husi munisípiu sia,” nia dehan.

Ba munisipiu sira-ne’ebé seidauk envolve iha formasaun ne’e, nia dehan, Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL) sei halo iha etapa tuir mai, ne’ebé mak sei realiza iha fulan-Outubru tinan 2026.

“Ami sei konvida sira iha faze segundu ne’ebé mak sei realiza iha fulan-Outubru nia laran, médiku sira-ne’ebe tuir formasaun ne’e mai husi munisipiu sia hanesan Ainaru, Aileu, Ermera, Likisá, Manatutu, Oékusi, Baukau, Manufahi no Dili,” nia esplika.

Tanba, nia hateten, formasaun ida-ne’e dezinadu másimu ema na’in-15 no labele barak, tanba formasaun ne’e sira sei iha sesaun prátika no sesaun simulasaun ba kazu sira-ne’e presiza númeru uitoan, tanba formasaun ne’e la’o loron ohin no aban de’it.

“Formadór sira husi formasaun ida-ne’e kuaze 100% timoroan hanesan espesilista timoroan sira ne’ebé servisu kle’ur ona iha área anestesia no área sirurjia, ne’ebe hetan formasaun nu’udar formadór ne’ebé hetan formasaun husi rai-li’ur no iha sertifikasaun sai formadór,” nia dehan.

Tinan ne’e, AMTL apoiu fundu husi GASC, tanba ne’e agradese ba GASC ne’ebe apoiu ba sira hanesan jenorisidade hakarak kontinua kapasita profisionál médiku sira iha TL, GASC apoiu mai AMTL hamutuk rihun $20, maibé ida-ne’e la’ós kobre de’it ba formasaun maibé AMTL mós realiza programa reforsa institusionál ba iha munisipiu sira.

“Ami halo sensibilizasaun ba programa, estatutu no regulamentu instituisaun nian, ne’e inklui formasaun kuidadu emerjénsia bazika nian ne’ebe mak sei realiza iha fulan-Outubru no kontinua atividade AMTL nian iha munisipiu Baukau no Ainaru. Tanba ne’e, orsamentu ne’ebe aloka mai la’ós ami halo atividade ida de’it maibé iha atividade lubuk ida iha munisipiu nomós iha Dili,” nia esplika.

Iha fatin hanesan, Espesialista Serurjiaun iha HNGV, Joao Pedro afirma,  Kuidadu primaria ba trauma ne’e  importante tebes ba ema hotu-hotu, tanba formasaun ne’e importante tebes ba profisionál saúde sira.

“Ita hahú formasaun iha tinan barak nia laran no dezde tinan kotuk ne’e iha hahú fali ho treinadór timoroan sira, nune’e dadus hahú husi tinan kotuk nian ne’e fó ona formasaun ba médiku 75 iha territóriu Timor laran tomak,” João Pedro hateten.

Nia dehan, importánsia husi formasaun ida-ne’e mak atu prepara médiku sira atu bele fó asisténsia ba vítima sira-ne’ebé mak husi trauma hanesan trauma fízika, oinsá sira bele halo atendimentu no utiliza sasán bázika tebes ne’ebé iha no iha fatin ne’ebé de’it sira servisu ba.

“Ne’eduni ita hanorin prinsípiu ba oinsá halo manajementu ba trauma sira-ne’e. Kuandu ita espera sira komprende prinsípiu sira-ne’e hotu, sira bele utiliza fasilidade saida de’it mak iha ne’ebá para atu fó atendimentu ba vítima sira-ne’ebé iha. Ita espera katak depois de formasaun ida-ne’e médiku sira bele halo atendimentu iha fatin ne’ebé de’it, iha fatin ne’ebé vítima sira hela ba no ida-ne’e benefisiu tebes ba komunidade,” nia dehan.

Nia dehan, espera katak sira-ne’ebé hetan ona formasaun bele aplika buat ne’ebé sira aprende ona no iha esperansa katak bele treina médiku sira barak liután, nune’e bele fó atendimentu ba médiku sira.

Diretora Formasaun iha GASC, Suzety Soares, informa formasaun ida-ne’e kona-ba kuidadu primaria ba trauma, ida-ne’e importante no interesante tebes tanba ema hotu-hotu hatene katak durante ne’e akontese duni trauma no akontese beibeik ba komunidade sira.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!