Top

“Virus Brucellosis mak moras infesioza ne’ebé bele transmite husi animál ba ema”

Ministériu Saúde hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) hamutuk ho Menzies Timor-Leste no Austrália Center for Internasionál Agricultural Research realiza workshop kona-ba importánsia husi virus Brucellosis. Imajen Tatoli/Felicidade Ximenes.

DILI, 15 Setembru 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) hamutuk ho Menzies Timor-Leste no Austrália Center for Internasionál Agricultural Research realiza workshop kona-ba importánsia husi virus Brucellosis hodi identifika evidénsia, impaktu no haforsa kolaborasaun saúde ida iha Timor-Leste.

Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde, Jose dos Reis Magno, hateten workshop ida-ne’e hodi sai forum importante atu aprezenta rezultadu, evidénsia no impaktu husi implementasaun programa BRUCE-TL, ne’ebé uza abordajen Koodezeñu hodi envolve parte interesada sira iha prosesu planeamentu no implementasaun atividade saúde.

“Buselose mak moras infesioza ne’ebé bele transmite husi animál ba ema no nia prevensaun presiza abordajen integrada entre saúde umana, saúde animál no ambiente. Tanba ne’e, kolaborasaun entre instituisaun governamentál, profisionál saúde, servisu veterináriu, komunidade no parseiru dezenvolvimentu sai elementu importante. Evidénsia ne’ebé aprezenta iha workshop finál hatudu katak envolvimentu parte interesada sira dezde faze planeamentu bele ajuda kria sentidu ownership, haforsa komunikasaun no aumenta oportunidade ba kolaborasaun sustentável iha área saúde,” Jose dos Reis Magno hateten ba jornalista sira iha Hotel Novu Turizmu, ohin.

Parseiru sira hakarak buka kestaun ne’ebé mak iha entaun agora Estadu membru ASEAN tomak mós ko’alia kona-ba One Health, ne’e katak tenke proteje Timor-Leste mós proteje Estadu membru sira.

Nia afirma, iha atividade ne’e, partisipante sira diskute kona-ba aprendizajen ne’ebé hetan durante implementasaun programa, dezafiu sira-ne’ebé hasoru no oportunidade atu kontínua haforsa resposta ba bruselose iha Timor-Leste.

Rezultadu no aprendizajen husi BRUCE-TL sei sai baze ba esforsu kontínua atu haforsa sistema prevensaun no kontrolu bruselose, liuhusi aproximasaun ne’ebé envolve komunidade no setór sira hotu.

Tanba ne’e, ohin Menzies ho Sekretáriu Estadu Pekuaria ho Ministériu Saúde haree katak programa One Health, prioridade ida ba Governu atu responde ba dezafiu saúde públika no saúde animál presiza kooperasaun, diálogu, evidénsia sientífika no responsabilidade hamutuk.

“Bruselose, moras ida-ne’ebé liga saúde ema no saúde animal. Bruselose nu’udar moras infesaun ida-ne’ebé kauza husi bakteria genus Brucella. Moras ne’e zoonose, katak bele transmite husi animál ba ema,” nia dehan.

Iha animál, liu-liu iha bovinu (karau vaka sira), brus afeta sistema reprodutivu no bele hamosu abortu, problema reprodutivu, infertilidade, retensaun plasenta, oan moris fraku no diminuisaun produsaun.

Bainhira animál infetadu hetan abortu, bakteria bruselose ne’ebe hela iha plasenta, iha fetus, iha sekresaun ka materiál reprodutivu seluk bele kontamina ba ema bainhira ema la-uza protesaun apropriadu nune’e ema bele infetadu ho bruselose.

Ema mós bele hetan bruselose liu husi konsumu animál kontaminadu, liuliu husi nia susu-been ne’ebe la nono ka susu-been la pasteurizadu, no iha situasaun servisu ka aerosois balun, liuhusi inalasaun partíkula kontaminadu.

Nune’e bruselose la’ós de’it moras animál no problema ba veterináriiu de’it maibé nu’udar problema saúde públika, problema mós kona-ba seguransa ai-han no meiu subsisténsia família sira ninian

Karau Vaka 505 identifika pozitivu Bruselose

Nia innforma, iha 2023 n’e testajen ne’ebé hala’o husi Diresaun Nasionál Veterinária, karau vaka hamutuk 1.046 ne’ebe halo teste iha suku sira iha Munisípiu Bobonaro, Kovalima no Oekusi, iha karau vaka (bovinu) hamutuk 505 mak identifikadu pozitivu ho bruselose.

Númeru ida-ne’e hatudu katak iha área balun, bruselose bele sai problema importante ba saúde animál no produsaun pekuária. Maibé, dadus ida-ne’e la signifika katak 48% husi bovinu (Karau vaka) hotu-hotu iha Timor-Leste infetadu.

Tuir evidénsia sira-ne’ebé iha ona, hatene katak bruselose mosu iha área diferensa no presiza vjjilánsia ne’ebé kontinua atu bele hatene ho di’ak liután distribuisaun no tendénsia moras ne’e iha nasaun.

Tanba ne’e, presiza kontinua halo investigasaun no vijilánsia ba saúde ema no saúde animál, atu bele hatudu evidénsia ne’ebé forte liután kona-ba dimensaun reál husi problema ida-ne’e.

” Estudu BRUCE-TL ne’ebé hala’o iha Maliana no envolve 253 hakiak bovinu no 22 profisionál saúde animál hatudu buat ida-ne’ebé importante tebes, koñesimentu kona-ba bruselose entre haki’ak bovinu sira seidauk naton ka sei menus.” Nia dehan.

Apenas 7,5% husi agrikultor hakiak karau bovinu sira dehan katak sira rona ona kona-ba bruselose iha bovinu no 4% dehan sira rona ona kona-ba bruselose iha ema. Maibé, iha parte seluk, rezultadu ida-ne’e mos fó esperansa boot. Maske koñesimentu seidauk naton, 95,3% husi partisipante sira hatudu vontade atu uza luvas bainhira manipula ka kontaktu materiál husi partu ka abortu, no 95,7% apoia vaksinasaun sira-nia karau bovinu kontra bruselose.

Estudu ne’e mós identifika prátika balu ne’ebé bele aumenta risku transmisaun, ezemplu 20,2% husi agrikultor haki’ak animál sira relatá katak sira partisipa iha abate bovinu; 17,4% manipula ka konkatu ho materiál husi abortu, 5,5% relata konsumu materiál abortu no 6,3% konsume susu-been matak ka la-nono.

Ba nível kona-ba jestaun animál sira, 92,6% husi agregadu familiár utilizasaun área ba haki’ak (pastoreiu) komunitáriu, 88% sira husik de’it plasenta animál hahoris sira iha kampu ka iha situasaun ruma, entre agregadu familiár sira rejista mós kazu kona-ba abortu animál no 42,2% mak husik de’it materiál sira ligadu ba abortu ninian iha kampu. Dadus hirak-ne’e importante tebes tanba hatudu katak ita-nia resposta tenke haree ba prátika reál iha komunidade, la’ós de’it ba teoria,” nia esplika

Nia hateten, moras Bruselose iha ema bele komesa ho sintoma ne’ebé dala barak hanesan moras isin-manas sira seluk. Períodu inkubasaun normalmente bele iha semana rua to’o haat, maibé bele varia husi semana ida to’o fulan rua ka liu.

“Ema ne’ebé infetadu bele hetan isin-manas, malirin, kosar barak, liuliu iha kalan, kolen no sente fraku, ulun moras, moras iha muskulu no artikulasaun, lakon apetite, no lakon todan. Tanba sintoma sira-ne’e bele hanesan ho moras isin-manas sira seluk, istória kontaktu ho animál, materiál abortu ka produtu animál importante tebes ba profisionál saúde atu konsidera bruselose iha diagnóstiku,” nia hateten.

Iha patofisiolojia, Brucella iha kapasidade atu tama iha ema-nia isin no bele moris iha laran sélula sistema imunidade, liuliu makrófagu. Husi ne’ebá, bakteria bele espalla ba órgaun no tesidu sira seluk no hamosu inflamasaun no moras naruk. Ne’e ajuda ita komprende tanbasá bruselose bele hamosu komplikasaun iha artikulasaun, ruin, figadu, sistema rezerva no, iha kazu grave, órgaun sira seluk seluk,” nia Subliña.

Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Pekuária, José Veira de Araújo, informa dadus ne’ebe mak téknika sira fo sai ne’e iha ona 20% konforme peskiza ne’ebé menzies ho Governu sira aprezenta ona ne’e.

Nia dehan, agora daudaun iha programa sistema saúde ne’e integradu ho nian rekursu ne’e la to’o entaun hamutuk hoa Autoridade Munisípiu atu bele prevene virus BRUCE.

Atu prevene moras ne’e mak Governu halo vasinasaun no halo konsumu liga ba na’an karau tenke te’in halo tasak duni. labele mata-matak de’it. Nune’e tenke tenke halo sensibilizasaun no ba iha universidade no komunidade setór privadu haki’ak animál sira ne’e iha Timor-Leste.

Deputy Director Research, Josh Francis Iha Menzies afirma, Menzies Timor-Leste kontinua servisu hamutuk ho Governu atu bee  kombate problema Brucellosis hodi halo detekta ba ema no animal sira iha Timor-Leste.

“Ha’u sente orgullu tebes banhira hau mai haree katak, ema bele avansa prioridade halo servisu di’ak no matenek no halo kolaborasaun di’ak. Tanba ami fiar ema Timor bele halo mudansa no promove saúde ho inisiativu lokál sira iha Timor-Leste,” Deputy Director Research, Josh Francis, dehan.

Nia dehan, Menzies Timor-Leste hakarak kontinua apoia hodi halo kampaña ba lideransa sira liu-liu ba projetu ida hodi bele halo asisténsia saúde ba ema no animál.

“Ha’u prefere tebes projetu BRUCE-TL ne’e hanesan projeitu saúde ida bele fó ezemplu di’ak ba projeitu sira seluk iha Timor-Leste,” nia dehan.

Nia haktuir, ohin atu rona kona-ba BRUCE-TL inklui update husi tekniku sira kona-ba projeitu ne’e sira halo iha Munisipiu sira.

” Agradese ba autoridade husi Munisipiu Bobonaro, ita-boot sira bele mai husi komunidade bainhira ami rona no fó oportunidade ba komunidade hodi bele servisu hamutuk. Agradese mós ba Sekretária Estadu Peska no Pekuária no mós Vice-Ministru Saúde ba Institutu Fortalesimentu Saúde. Ha’u fiar katak sei fó ezemplu di’ak ba nasaun sira seluk, kolaborasaun prinsípiu iha saúde bele halo impaktu boot no bele halo kontribuisaun nasional. Ogullu mós ba ekipa Menzies tanba ha’u bele haree katak, ita hatene prinsipiu kompaña no prioridade la’o no servisu hamutuk no halo di’ak ba ita-nia nasaun liu-liu Saúde di’ak liu ba ema hotu iha Timor-Leste,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!