Top

Banku Mundiál klarifika taxa pobreza 71,7% ne’e dadus estimasaun la’os dadus serteza

Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman. Foto TATOLI/António Daciparu

DILI, 18 Setembru 2026 (TATOLI)—Reprezentante Banku Mundial iha Timor-Leste, David Freedman, klarifika taxa pobreza iha Timor-Leste 71,7% ne’e dadus estimasaun la’ós dadus serteza.

“Ha’u atu klarifika ba ita-boot sira katak bainhira iha Fulan-Abríl, tékniku no ekonomista husi Banku Mundiál iha nível Mundiál nian prepara relatóriu kona-ba estimasaun previzaun kona-ba lala’ok pobreza ba nasaun hamutuk 150 ne’ebé mak sai membru ba Banku Mundiál. Entaun Timor-Leste  nia dadus levantamentu iha tinan 2024 seidauk iha, tanba ne’e tékniku sira iha Banku Mundiál mak halo estimasaun ba dadus tinan 2014 nian no sira halo estimasaun ba liña rua. Liña ida mak liña pobreza internasional ba nasaun ho rendimentu kiik no ida seluk mak ba liña pobreza internasionál ba nasaun rendimentu médiu baixu, entaun ida ne’e ita publika hotu, maibé  estimasaun la’os serteza ka realidade,” David Freedman hateten banhira hala’o entervista eskluziva iha edifisiu TATOLI,I.P, Faról, ohin.

Nia esplika, husi tinan 1990 mai to’o agora Banku Mundiál la’o nafatin ho konseitu ba nivel internasionál, maibé hatene katak iha nasaun balun ne’ebé mak foin hahú nia prosesu dezenvolvimentu.

“ Iha nasaun balun ne’ebé mak ita klasifika ho rendimentu ne’ebé  iha médiu no altu sira-ne’e la hanesan, entaun husi grupu Banku Mundiál  hamosu ka define liña pobreza internasionál  tolu. Dahuluk ba nasaun ne’ebé mak rendimentu kiik, daruak ba nasaun ne’ebé rendimentu médiu baixu, datoluk  ba nasaun ne’ebé rendimentu mediu altu, entaun Timor-Leste tama ona iha tranzisaun ba rendimentu hahú sa’e ba mediu altu. Ho nune’e, Banku Mundiál sira atu halo estimasaun ka kalkulasaun ba ki’ak iha Timor-Leste ka tuir liña pobreza internasionál hanesan ba  nasaun desenvolvimentu kiik, ida ba nasaun desenvolvimentu  mediu baixu,” nia dehan.

Ho liña rua ne’e, nia dehan, Banku Mundiál halo estimasaun ho dadus ne’ebé mak iha maibé banhira dadus balun seidauk foun dalaruma tanba kna’ar atu atualiza  dadus sira hotu,  entaun tekniku sira iha Banku Mundial bele utiliza fali dadus ne’ebé mak rekolla uluk, entaun ida-ne’e bolu estmasaun.

Nia esplika, iha tinan ne’e ekipa Banku Mundiál   servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste liu husi INETL hodi analiza no rekolla dadus ne’ebé mak iha tinan 2024 nian.

“Entaun ninia relatoriu ba apresentasaun sumáriu ba iha nível nasionál iha área rurál no urbana kompletu ona no ha’u hanoin iha konsellu Ministru mós aprova ona sumáriu dadus husi INETL nian hodi fó sai katak taxa pobreza ba tinan 2024 iha 37%,” nia informa.

Iha sorin seluk, Vise-Ministra Finansa, Regina de Jesus de Sousa, hateten Ministériu Finansa mai apresenta taxa pobreza iha Timor-Leste, resultadu ida-ne’e 2024 nian ba Konsellu Ministru ho númeru persentajen husi resultadu 2024 ne’e iha 37%.

Nia hateten katak, tuir relatóriu Banku Mundiál, taxa pobreza 71,7% ne’e uza linear globál ho rezultadu husi 2014.

“Ha’u sente katak Banku Mundiál sira fó esklaresimentu ba públiku. Maibé posisaun Governu Timor-Leste nian dadus ne’ebé Banku Mundiál fó sai ne’e la loos. Tanba dezenvolvimentu ita boot sira haree hela, tanba ne’e hein publikasaun dadus estatístika, ne’ebé tempu badak sei públika nia rezultadu maka 37%, husi resultadu peskiza ne’ebé halo iha 2024,” nia informa.

Regina dehan, publikasaun dadus ne’e sei sai parte husi esforsu atu minimiza pobreza no Ministériu Finansa sei kordena ho Banku Mundiál atu fó informasaun ba públiku.

“Depois ba oin Ministériu Finansa sei kordena ho Banku Mundiál atu informa buat ruma iha públiku,” nia afirma.

Iha   kuarta-feira (16 setembru 2026) ne’e, Konsellu Ministru apoia publikasaun Relatóriu Sumáriu kona-ba Pobreza iha Timor-Leste, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Finansa, Regina de Jesus. Relatóriu ne’e, elabora bazeia ba rezultadu sira hosi Peskiza kona-ba Kondisaun Moris iha Timor-Leste (TLSLS) 2024, aprezenta dadus atualizadu kona-ba insidénsia no karakterístika pobreza iha nasaun ne’e.

Rezultadu sira hatudu katak taxa pobreza nasionál tun husi 41,8% iha 2014 ba 37% iha 2024, redusaun ida husi pontu persentajen 4,8 iha dékada ikus ne’e.

Pobreza kontinua iha insidénsia aas liu iha área rurál sira, ne’ebé afeta 45,5% husi populasaun, kompara ho 18,4% iha zona urbana sira, ho diferensa sira mós entre munisípiu sira.

Hafoin publikasaun relatóriu sumáriu, INETL, IP no Ministériu Finansa, ho apoiu husi Banku Mundiál, sei dezenvolve Avaliasaun Pobreza no Ekuidade, bazeia ba dadus TLSLS 2024, ho objetivu atu aprofunda análize ba fatór sira ne’ebé kontribui ba redusaun pobreza no mós apoia formulasaun polítika públika bazeia ba evidénsia ne’ebé orienta ba kreximentu ekonómiku ne’ebé inkluzivu no rezistente liután.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!