Top

Governu prepara instrumentu legál iha pós-adezaun Timor-Leste ba ASEAN

Vise-MNEK, Milena Rangel. Imajen TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 18 Setembru 2026 (TATOLI) – Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hatete Ministériu Nogósiu Estranjeiru no Kooperasaun daudaun ne’e serbisu hamutuk ho liña ministeriál sira hodi prepara instrutumentu legál sira atu asegura integrasaun Timor-Leste iha pós-adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).

Nia dehan país presiza kumpre tan instrumentu legál pur volta hamutuk 60, maibé iha tempu atu finaliza to’o tinan hitu, no tuir lista besik 50 mak presiza finaliza uluk iha 2026 até 2027.

Milena Rangel salienta katak iha tempu sufisiente atu finaliza antes loron ne’ebé determina ona, tanba asuntu barak ekipa hala’o hela serbisu no kumpre daudaun instrumentu legál sira ne’e nia rekizitu.

“Ita tenta hakarak halo lalais liután, tanba ita-nia kondisaun di’ak loos hodi asegura negosiasaun sira. Serbisu ne’e hala’o koordenasaun ho Sekretariadu ASEAN no Estadu membru sira”, nia informa.

Vise-ministra ne’e salienta katak iha ona roteiru ba ASEAN Economic Community Pilar Implementation husi 2026-2030, ne’ebé inkorpora hotu instrumentu legál hirak ne’e.

Nia dehan instrumentu legál sira ne’e ko’alia kona-ba Fasilitasaun Komérsiu, Kompetisaun, Custom Reform Project iha Alfándega no Autoridade Aduaneira.

Aleinde ne’e, akordu Regional Comprehensive Economic Partnership, ne’ebé tuir nia, presiza país nia kompromisu aas liu duké akordu sira anteriór. “Ida-ne’e mak ita tenke haree ho didi’ak, tanba hakarak asegura kualkér kompromisu ne’ebé halo iha instrumentu legál sira ne’e favorese ita-nia indústria sira agora no ba oin labele prejudika, tanba ne’e presiza estudu kle’an ne’ebé [agora] la’o hela. Husi ne’e ita bele hahú halo negosiasaun ba akordu boot sira hanesan ne’e”, nia relasa.

Iha mós akordu Komérsiu Livre hanaran Last One ne’ebé iha laran ne’e nasaun Austrália, Nova Zelándia, Koreia, Japaun no parseiru diálogu ne’ebé iha Free Trade Agreement ho ASEAN. “Tanba ne’e, presiza iha diskusaun uitoan, labele prejudika ita-nia interese nasionál no merkadu mak sai objetivu prinsipál”, nia dehan.

Tuir governante, instrumentu legál hirak ne’e balun sei aprova de’it iha nivel Konsellu Ministru no Parlamentu Nasionál. Tanba ne’e, tuir planu, sei submete ba Parlamentu Nasionál iha tinan oin hodi halo diskusaun no aprovasaun.

Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, husu ba Governu atu submete ona instrumentu legál sira ba pós-adezaun Timor-Leste ba ASEAN ba órgaun lejizlativa hodi halo diskusaun no aprovasaun.

Tanba instrumentu legál sira ne’e presiza hodi asegura integrasaun país nian ba organizasaun rejionál ne’e. “Ami husu ona, ita agora iha 2026 atu tama ba 2027, ha’u espera katak ramata ona prosedimentu legál. Se buat ruma ita bele ko’alia hodi dudu prosesu ba oin”, nia hatete.

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!