Janeiru-Jullu: Pasiente na’in-lima pozitivu kankru susun

DILI, 18 Setembru (TATAOLI)—Diretora Ezekutiva Fundsaun Alola, Maria Imaculada Guterres, informa husi Janeiru to’o Jullu 2026, Fundasaun Alola lori pasiente kankru susun ba Hospitál Nasionál Guido Valadares hamutuk 35 no husi númeru ne’e iha na’in-lima (5) mak pozitvu
“Ami ajuda haruka pasiente kankru susun hamutuk 35 sira ne’e mai ho sintoma, ami lori ba HNGV nune’e médiku sira halo examinasaun no halo diagnostiku no iha na’in-lima mak pozitivu,” Maria Imaculada Guterres, dehan ba jornalista sira bainhira hala’o sensibilizasaun informasaun ba estudante sira husi Universidade Catolika Timorense (UCT), Balide, ohin.
Husi moras kankru sira-ne’e, nia mós halo komparasaun moras kankru susun ba nasaun desenvolvidu sira, tanba nasaun desenvolvidu iha moras barak maibé mortalidade ladun aas.
“Ita kompara ho nasaun sira desenvolvidu ne’ebé mak sira avansadu liu ona sira-nia kazu isidensia ne’e aas maibé numeru mortalidade la dun boot. Maibé ita-nia kazu mortalidade aas tanba ita-nia kauza ida mak populasaun sira-nia koñesimentu menus no kontinua ba halo tratamentu iha kultura nian. Katak, bainhira sira hetan sintoma sira ne’e, sira ba uluk buka ai-moruk tradisionál. Depois ita-nia fasilidade saúde ne’ebé mak seidauk kompleta liuliu atendimentu ba moras kankru, entaun barak liu transferénsia ba rai-liur. Entaun ida ne’e mós sai dezafiu boot ne’ebé mak kontribui boot ba ema mate ba moras kankru maka’as,” Maria Imaculada esplika.
Moras kankru nia kauza prinsipál mak komunidade tarde ba fasilidade saúde, tanba komunidade nia koñesimentu menus hodi dehan katak sei ba buka tuir fukun depois mak ba fasilidade saúde.
“Tanba ne’e mak Fundasaun Alola kontinua hasa’e konesimentu atu ema hotu iha konsiénsia atu deteta liuhusi estilu moris nian, ne’e fatór risku sira seluk ne’ebé mak kontribui ba moras kankru ne’e, atu mortalidade labele aas iha ita-nia rain,” nia hateten.
Fundasaun Alola husu ba Governu atu investe iha sistema kuidadu saúde iha rai-laran, liuliu ba atendimentu moras kankru hodi hamenus transferénsia ba rai-li’ur.
“Husu nafatin ba Governu atu nune’e bele investe ita-nia sistema kuidadu saúde rai-laran, liuliu atendimentu ba moras kankru, nune’e bele tulun pasiente sira iha rai-laran. Tanba, durante ne’e gasta orsamentu boot ba transférensia moras ba rai-li’ur, maibé tempu ona ita atu investe iha rai-laran,” nia dehan.
Tuir Fundasaun Alola nia observasaun katak komunidade nia koñesimentu hahú di’ak ona, tanba banhira sira iha sintomas kankru susun ne’e sira mai mesak ona iha HNGV halo examinasaun sedu, entaun ida-ne’e parte di’ak husi sensibilizasaun informasaun ne’ebé mak fó sai loro-loron.
Entertantu, tuir dadus husi tinan 2014 to’o 2025, Fundasaun Alola refere pasiente kankru susun hamutuk 314.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes

