DILI, 13 agostu 2024 (TATOLI)— Entre fulan-janeiru to’o juñu, Fundasaun Alola rejista pasiente sira ne’ebé mak iha sinál sintoma kankru susun hamutuk 18 hosi ne’e iha pasiente na’in tolu mak pozitivu, Diretora Ezekutiva Fundasaun Alola, Maria Imaculada Guterres, relata.
“Iha tinan ida-ne’e ami hetan pasiente kankru susun hamutuk 18, no iha kazu ida deskonfia ba kankru serviks, entaun kazu ne’e ami halo transferénsia ba Hospitál Nasionál Guido Valadares depois médiku sira halo deteksaun iha na’in tolu mak pozitivu kankru susun no na’in ida mak mate,” Maria Imaculada Guterres informa ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, Mascarenhas, ohin.
Diretora ezekutiva ne’e dehan, husi totál pasiente sira ne’ebé mak Fundasaun Alola iha hahú iha 2014 mai to’o 2023 pasiente ne’ebé pozitivu ba kankru susun hamutuk 218.
“Ami harii ami-nia HALIKU hahú 2014 mai to’o tinan kotuk pasiente ne’ebé mak iha hamutuk 218, husi ne’e na’in-18 mak mate, entaun ita sura hamutuk husi 2014 mai to’o agora hamutuk na’in-19 mate ona tanba pasiente sira mai ne’e pozitivu kankru susun avansadu; mai hosi munisípiu Dili mak barak tuir mak Baucau, Covalima, Ainaro no Viqueuqe,” nia hateten.
Notísia relevante:2014-2023: Fundasaun Alola rejista kankru susun no serviks hamutuk 245
Ezekutiva Fundasaun Alola ne’e esplika, kazu sira ne’e mai ho avanzadu ona, nune’e mediku sira rekomenda ba iha palliative care husi ne’e mak sira balun mate. Entaun kazu ne’ebé mak Fundasaun Alola apoiu ne’e ba idade reprodutivu mak barak husi 30-35 ba leten mak hetan moras kankru susun ida-ne’e.
Kazu sira ne’e mai ho avansadu nune’e médiku sira rekomenda ba iha palliative care husi ne’e mak sira balun mate.
Nia hatutan, “Kazu ne’ebé mak ami apoiu ne’e ba idade reprodutivu mak barak husi 30-35 ba leten, entaun hanesan médiku sira relata katak husi 80% mak mate, tanba mai ho kazu avansadu no ita la bele garantia, tanba ne’e mak edukasaun ne’ebé mak ami hanorin sira mak oinsá halo importansia hosi halo deteksaun sedu ba an rasik”.
“Ita hanorin sira oinsá kada fulan halo ezaminasaun ba susun karik iha sinál ruma ne’ebé mak la normál iha isin liu liu kalilin okos no parte susun nian lalais ba fasilidae saúde atu halo deteksaun sedu,” nia tenik tan.
Diretora Maria Imaculada Guterres, relata, daudaun ne’e Fundasaun Alola servisu hamutuk Dili Medical Center (DMC) kona-ba makina mamografia ba alvu feto sira ne’ebé mak iha sinál sintoma bele halo deteksaun sedu liuliu ba inan sira idade 40 ba leten bele halo ezaminasaun regular.
“Sira ne’ebé mak afeta moras kankru susun, kankru ovariu importante mós chek up (konsulta) hodi grante ita-nia aan hosi kankru ida-ne’e.Dalabarak ita-nia feton sira ba uluk matan dook tau ai-kulit sira labele ona mak halai mai fasilidade saúde, entaun sira mai ne’e ho estadium avansadu nune’e difisil tebes ba pasiente sira atu di’ak fila fali, maibé bainhira ita halo deteksaun sedu ba lalais fasilidade saúde halo tratamentu nune’e bele kura bazeia ba rezultadu ne’ebé mak iha, tanba ne’e husu ba inan feton sira atu garante ita-nia vida bele ba lalais fasilidade saúde ne’ebé mak besik,”nia esplika
Diretora Ezekutiva Fundasaun Alola, Maria Imaculada Guterres, aprofunda, kankru susun nia fatór prinsipál ne’ebé mak kontribui hanesan estilu moris, fuma, hemu alkohol, la halo ezersísiu, han hahan ne’ebé mak la saudavel liu liu hahan ne’ebé mak kontaminadu ona ho kímiku sira.
“Kankru susun mós balun mai husi jenétiku no mós nu’udar feto sai risku ba ita liuliu ba idade 40 ba leten, depois feto ne’ebé mak la isin rua no mós feto ne’ebé mak mentrusaun mai sedu ida-ne’e mós sai fatór risku hotu ba iha kankru susun ne’e rasik, entaun ita baibain hanorin komunidade sira, oinsá atu prevene sedu moras ida ne’e,” nia konklui.
Notísia relevante:Fundasaun Alola husu inan feton halo detesaun sedu kankru susun
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




