OEKUSI, 15 Jullu 2025 (TATOLI) – Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), lideradu Rogério Tiago de Fátima Lobato, tersa ne’e, selebra protokolu kooperasaun ho Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun ba Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár Institutu Públiku (AIFAESA,I.P) ho pontu prinsipál haat atu promove kooperasaun tékniku iha atividade inspesaun no fiskalizasaun no destaka kedas funsionáriu na’in-haat iha Oekusi.
Prezidente Autoridade RAEOA, Rogério Lobato, informa, objetivu husi protokolu kooperasaun ida-ne’e atu promove kooperasaun téknika entre parte rua, bazeia ba prinsípiu legalidade, autonomia no solidariedade nasionál, tuir lei no regulamentu sira-ne’ebé vigora iha Timor-Leste, kona-ba Inspesaun no Fiskalizasaun ba Atividade Ekonómika, Sanitária, no Alimentár, ne’ebé hala’o hosi AIFAESA iha koordenasaun ho Autoridade.

Notísia relevante:AIFAESA koordena autoridade no operadór ekonómiku atu destaka funsionáriu iha Oekusi
Iha ámbitu kooperasaun protokolu ne’e define pontu prinsipál haat kona-ba dezempeñu kna’ar AIFAESA nian iha Oekusi mak hanesan:
Primeiru, atu romove kooperasaun institusionál entre signatáriu sira liuhusi kumpre kna’ar no responsabilidade sira ne’ebé estabelese ona iha ámbitu responsabilidade signatáriu rua nian hodi garante kualidade no seguransa produtu ai-han no la’ós ai-han, no prevene risku sira ba saúde públika iha kadeia ai-han, partikularmente iha RAEOA liuhusi inspesaun no monitorizasaun ba atividade ekonómika sira ne’ebé hala’o hosi AIFAESA.
Daruak, atu promove koordenasaun konjunta iha preparasaun no ezekusaun atividade fiskalizasaun no monitorizasaun ba atividade ekonómika ne’ebé hala’o husi AIFAESA, I.P. iha RAEOA.
Datoluk, AIFAESA, I.P sei fornese ba RAEOA kópia husi relatóriu sira-ne’ebé prodús, relasiona ho kada atividade inspesaun no monitorizasaun husi atividade ekonómika ne’ebé hala’o husi AIFAESA, I.P. no hamutuk ho tékniku sira iha Oekusi.
Ikusliu mak, atividade inspesaun ne’e hala’o tuir inisiativa signatáriu sira nian, no sei kulmiña nafatin iha produsaun relatóriu ida, ne’ebé sei fó-sai kada loron rua to’o tolu ba atividade inspesaun ida-idak, ne’ebé la taka dalan ba akordu seluk ho efeitu ne’e entre parte sira.
“Eventu ne’e importante ba vida Oekusi, tanba primeira-véz AIFAESA bele loke nia sede rejionál iha Oekusi, ami presiza tebes, atu kontrola ai-han sira atu ita-bele han ho kualidade no fó saúde di’ak ba ita-nia isin ba populasaun tomak iha Oekusi,” dehn Prezidente Autoridade RAEOA, Rogério Tiago Lobato, iha salaun IADE Oekusi, ohin.
Notísia relevante:Autoridade RAEOA indika fatin provizóriu ba AIFAESA,I.P
Iha biban ne’e, Inspetora Jerál AIFAESA,I.P, Odete da Silva Viegas, hato’o agradesimentu ba Autoridade RAEOA tanba bele apoia no disponibiliza fatin ba funsionáriu AIFAESA atu bele hala’o serbisu iha Oekusi.
“Hahú ohin asina akordu, ami-nia funsionáriu sira sei idestaka ona iha ne’e, ne’ebé ami agradese ba fatin ne’ebé horsehik disponibiliza ona husi Autoridade RAEOA, nune’e ami-nia funsionáriu sir abele hahú hala’o servisu, atu proteze konsumidór sira-nia direitu no mós bele serbisu hamutuk ho operadór ekonómiku sira, atu bele hadi’a di’akliu-tan prestasaun serbisu ba iha populasaun ein-jerál, nune’e mós kompleta liutan rekejitu ne’ebé maki ta adere ba iha ASEAN no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK),” nia orgullu.
Notísia relevante:Abríl-Juñu, AIFAESA halo inspesaun ba operadór ekonómiku hamutuk 826
Entretantu, AIFAESA, I.P, kria husi dekretu-lei númeru 26/2016, loron 29 fulan-Juñu, ne’ebé hetan alterasaun dahuluk husi dekretu-lei númeru 29/2024, iha artigu 16.o, atribui kompeténsia ba iha departamentu operasaun, no AIFAESA, nu’udar entidade inspetiva neʼebé utiliza instrumentu legál hodi hala’o inspesaun no fiskalizasaun ho planu operasionál integradu entre servisu departamentu implementadór sira ho abordajén avaliasaun ba fatór risku (risk based approach) no verifikasaun komformidade (compliance) tuir Lei neʼebé vigora.
Objetivu husi atividade inspesaun no fiskalizasaun ne’e, primeiru, atu kontrola estabelesimentu komersiál sira-nia kumprimentu ba lei, konservasaun ai-han no kontrolu kualidade ai-han no la’ós ai-han.
Daruak, atu verifika indústria sira-ne’ebé prosesa produtu ai-han no la’ós ai-han, ho nia kondisaun no salubridade, datoluk, atu kontrola restaurante sira-nia atividade ekonómika tuir lejislasaun aplikavel, iha nia funsionamentu, sanitária no prestasaun ai-han no bebida.
Dahaat, kontrolu lisensiamentu ba atividade prestasaun servisu sira, ikusliu mak kontrola fraúde merkaduria no identifika estabelesimentu komersiál no posibilidade risku asosiadu iha ai-han sira.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





