DILI, 10 Outubru 2025 (TATOLI)–Diretór Klínika Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV-sigla portugés), Arcanjo Nunes, hateten hahú Janeiru-Outubru 2025 rejista pasiente kuidadu paliativu hamutuk 45 mak lakon vida.
“Iha tinan ida-ne’e, ita rejista pasiente na’in-130 ba tratamentu kuidadu paliativu, husu númeru ne’e na’in-45 lakon vida, na’in-44 konsege alta ba uma no seluk sei kontinua halo tratamentu iha HNGV,” Diretór ne’e hateten ba jornalista sira bainhira partisipa iha atividade semanál ho tema ‘Asesu Universál ba asesu Kauidadu Paliativu’ hodi selebra loron mundiál Paliativu iha HNGV, Bidau, sesta ne’e.
Nia hatutan, iha tinan 2024 ne’e, HNGV rejista pasiente kuidadu paliativu hamutuk 224 husi númeru ne’e na’in-49 la konsege salva vida ka mate, na’in-10 alta no seluk kontinua halo tratamentu intensivu.
Dirijente ne’e afirma, husi pasiente hirak ne’e balun sofre moras kroníku hanesan kankru avansadu, balun iha faze tolu (3) no balu iha faze haat (4).
“Ita-labele salva sira, tanba ne’e ita-presiza estabelese servisu atendementu paliativu ba pasiente ho moras avansadu, karik sistema saúde bele akomoda sira,” nia dehan.
Nia subliña, HNGV mós estabelese ona sentru kuidadu paliativu nune’e bele halo tratamentu ida ho di’ak liután.
“Ita-nia profisionál saúde sira-ne’ebé atu hala’o misaun ne’e hetan formasaun, maibé sira sei servisu iha Servisu Nasionál Kuidadu Paliativu no sira balun mós servisu iha Munisípiu sira,” nia hateten.
Iha fatin hanesan, reprezentante ekipa Ministériu Saúde, Migota da Costa, hateten programa kuidadu paliativu hala’o iha Timor-Leste durante tinan 10 ona no Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) deklara iha Jenebra katak, kuidadu paliativu hanesan parte esensiál ida husi kuidadu saúde.
“Ita haree katak dala barak, bainhira ita temi liafuan kuidadu paliativu, ema barak la komprende, ema sira hanoin katak ita hein hela mate, nune’e ita-labele halo buat seluk aleinde ita-nia servisu. Maibé ita-nia servisu fundamentál mak pasiente. Ita hatene katak destinu labele taka, maibé ita sei halo buat di’ak ruma molok destinu hotu,” nia dehan.
Iha biban ne’e, Diretora Téknika Nutrisaun no Seguransa Ai-han, Shweta Sharman hateten priviléjiu ida atu hamutuk ho Timor-Leste selebra loron mundiál ba kuidadu paliativu ne’ebé akontese iha loron 11 fulan-Outubru ne’e.
“Ida-ne’e mós dezafia ita atu kestiona saida mak halo duni sistema saúde ida sai exelente, sistema ida-ne’ebé di’ak la’ós de’it kura moras sira. Tanba ne’e, ha’u kompromete atu tau matan ba ema sira ho kompaixaun, dignidade no umanidade iha faze hotu-hotu moris nian,” Diretora ne’e afirma.
Kuidadu paliativu hanesan direitu umanu no parte fundamentál ida husi kobertura saúde universál no servisu ativu atu hamenus terus, la’ós de’it moras fíziku, maibé mós terus emosionál, sosiál no espirituál. Ida-ne’e kona-ba aumenta moris ba pasiente sira no sira-nia família.
“Agora, mai ita-ko’alia kona-ba situasaun atuál iha Timor-Leste. Timor-Leste iha hela faze dahuluk hodi dezenvolve kuidadu paliativu sira, maibé pasu importante oioin maka halo ona. Ospitál Nasionál Lahane hetan dezignasaun hanesan sentru kuidadu paliativu dahuluk iha nasaun ne’e,” nia hateten.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





