DILI, 05 Novembru 2025 (TATOLI)—Governu Konstitusionál da-sia (IX) kontinua tau investimentu ba setór produtivu sira hotu hodi hasa’e reseita ekonómia rai-laran, iha debate jeneralidade Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026.
Notísia Relevante: Xanana konsidera debate OJE 2026 atu fó sentidu responsabilidade kona-ba investimentu
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten se tinan 2024 hanesan tinan koresaun ba frajilidade sira-ne’4bé hetan iha instituisaun sira-nia sistema no prosesu setór públiku, enkuantu tinan 2025 hanesan tinan ba definisaun polítika no estratéjia ho implementasaun reforma auditoria no tinan 2026 sei sai hanesan tinan ida atu transforma ekonómia rai-laran.
“OJE 2026 sei apoia setór produtivu sira-ne’ebé bele dezenvolve lalais no bele kontrata barak, tuir lolos, ita aumenta tiha ona finansiamentu liu 55% ba programa ne’ebé bele promove kreximentu ekonómiku inkluzivu no sustentavel iha 62% ba dezenvolvimentu infraestrutura kompara ho tinan uluk,” Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten iha diskursu debate Osamentu Jerál Estadu 2026 iha faze jeneralidade iha PN, ohin.
Governu la’ós de’it halo estrada maibé loke dalan ba empregu, nune’e mós Governu la’ós de’it apoia agrikultura maibé apoia hela agrikultór nia oan mane ne’ebé hakarak akresenta valór ba kolleta aman nian hodi fa’an iha merkadu sudeste asiátiku tomak.
Tanba ida-ne’e mak investimentu iha infraestruturas bázika esensiál tebes, hahú husi investimentu ho millaun $223 ba programa estrada ho ponte, liuhusi Fundu Infraestrutura, enkuantu prevee millaun $25,8 ba programa bee ho saneamentu, ne’ebé reafirma, mós kompromisu husi Governu atu habelar programa Espansaun infraestrutura hídrika no garante asesu ba bee-moos.
“Iha orsamentu ida-ne’|e ita sei destina millaun $138,5 ba programa husi setór elétriku, hodi hadi’a rede elétrika distribuisaun nian, enkuantu ami sei investe iha projetu diversifikasaun fonte enérjia liuhusi enérjia renovavel,” nia relata.
Nia informa, asesu ba eletrisidade aumenta besik 38% ba populasaun iha 2010 no pratikamente bele to’o 100% iha 2026, no iha 2026 ne’e, 183 aldeia ikus, sei hetan mós asesu ba eletrisidade, enkuantu bee-moos agora disponivel ona 70% ba populasaun iha 2014 no sei to’o besik 87% iha 2024, tuir estimativa internasionál.
Husi sorin seluk, Governu prevee investimentu millaun $46,3 ba área aeroportuária, sira sei investe daudaun ona la’ós de’it investe iha konetividade maibė iha diversifikasaun ekonómika, ba kreximentu setór turizmu, komérsiu, indústria no mós iha ámbitu integrasaun rejionál.
“Ba setór agrikola, ita aloka ona verba ida ho totál millaun $43,4, atu promove seguransa alimentár ho kriasaun empregu ne’ebé nu’udar kondisaun fundamentál ba susesu husi ita-nia joven sira,” nia dehan.
Tamba, nai dehan, joven sira-ne’e moris iha fatin hotu-hotu la’ós iha Díli de’it, nune’e liuhusi dotasaun millaun $37,1 ba dezentralizasaun ne’ebé sei dezblokeia investimentu iha infraestrutura lokál ho dezenvolvimentu autonomia munisipál, tanba Governu hakarak aposta iha dezenvolvimentu sustentável ba nasaun ho kualidade moris ne’ebé di’ak-liu no inkluziva.
“Enkuantu kona-ba petróleo ho gás iha ita-nia tasi okos la pertense de’it ba ita, maibé ba ita-nia oan ho sira-nia oan. Nune’e, to’o ohin, fundou petrolíferu iha biliaun $18, ne’ebé boot liu ita-nia PIB naun petrolíferu no iha taxa ida hotu ne’ebé aas liu iha mundu. Ita konsidera katak iha 2024, Estadu gasta ona osan besik biliaun $1,93 maibé osan miliaun $230 de’it mak kobre ho ita-nia reseita interna, enkuantu biliaun $1,3-resin tenke mai husi fundu petrolíferu,” nia hateten.
Enkuantu orsamentu ba 2026 onra paktu interjerasionál ne’e bele finansia investimentu iha saúde, edukasaun, infraestrutura ne’ebé sei aumenta produtividade no kria oportunidade ba timoroan tomak.
Tanba razaun ne’e, Governu sei kontinua kapitaliza rikeza petrolífera no minerál, ho investimentu ida hamutuk millaum $194,1 iha setór estratéjiku, ba investimentu krusiál iha projetu tasi mane, (Greater Sunrise) no tranzisaun husi Bayu Undang inklui futura explorasaun no konstrusaun gás mai Timor-Leste.
“Maibé investimentu boot husi orsamentu tenke aloka ba kapitál umanu nasaun nian, ho montante millaun $181,7 ba setór edukasaun, millaun $138,3 ba setór saúde no millaun $54 ba setór protesaun sosiál no inkluzaun. Katak, ita investe daudaun iha sosiedade ida-ne’ebé saudável, kapaas no justa liu iha kondisaun fundamentál ba baze sosiál no ekonómika nasaun ba dezenvolvimentu,” nia hateten.
Governu sei kontinua implementa reforma estruturál iha jestaun finansa públika hanesan modernizasaun ho transparénsia iha administrasaun finanseira Estadu nian, sei inklui investimentu ida ho osan millaum $6,2 ba gjestaun rekrusu umanus, ho objetivu konsolida administrasaun públika ida-ne’ebé profisionál no responsável.
Husi sorin seluk, Governu sei kontinua mós aposta iha formasaun profisionál ho montante millaun $12,8, ne’ebé sei aloka ba SEFOPE no ba institutu tékniku ho formasaun hodi insentiva empreendedorizmu.
Nune’e, tuir nia, estratéjia ne’e prevee hotu investimentu ida ho montante osan milkaun $32,1, hanesan apoiu ba setór privadu liuliu empreza kiik no kooperativa ho ajente sira-ne’ebé determinadu iha produtividade área agrikultura, turizmu no indústria transformadora.
Notísia Relevante: Infografia: Proposta OJE 2026 ho montante $2.214.689,195
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




