DILI, 07 Abríl 2026 (TATOLI) –Institutu Kualidade Timor-Leste (IQTL,sigla portugés) hahú ohin tuun ba munisípiu lima halo levantamentu dadus ba setór privadu sira ne’ebé eziste hodi rekolla sira-nia atividade hotu nune’e bele fasilita formasaun no atribui Sertifikadu Análize (CoA, sigla inglés).
Objetivu atividade referida, Vogál III iha Departamentu Kualifikasun Asuntu Internasionál IQTL, Tolentino Guterres, hateten, tanba IQTL nia papél importante ida iha área estandardrizasaun ne’ebé ambrajen iha área kualifikasaun normalizasaun no meterolojia.
Nia subliña, atividade levantamentu ne’e hahú ohin ekipa tuun ona ba munisípiu lima mak hanesan Manufahi, Lautein, Baukau, Ermera no Likisá tanba munisípiu lima ne’e mak sai alvu, hodi rekolla dadus husi setór produtu na’in sira no industria na’in sira kona-ba sira-nia produtu hodi IQTL bele fasilita setór privadu sira iha Timor laran tomak.
Tuir nia, sertifikadu CoA mak parte ida atu fasilita setór privadu sira bele halo esportasaun ba sira-nia produtu no bele fa’an sira-nia produtu iha merkadu nasionál.
Iha Timor-Leste estandardizasaun hola parte iha dezenvolvimentu ekonomia liga ho transasaun negósiu inklui dezenvolvimentu indústria iha nível hothotu.
Estandardizasaun ne’e regula kona-ba kualidade produtu ne’ebé sirkula iha rai-laran, inklui produtu importa no esporta, estandardizasaun no kualilidade nu’udar instrumentu hodi proteje produtu rai-laran hodi atinje kualidade no meiu hodi kompete iha merkadu rai-laran no rai-li’ur.
“Tanba ida-ne’e programa IQTL ba 2026 ita haree setór privadu ne’ebé durante ne’e iha hakarak haree filafali sira sei eziste nafatin ka lae, nune’e ita apoiu no fanu sira tanba hamutuk kontribui ba dezenvolvimentu nasionál”, Tolentino Guterres hateten ba Tatoli, iha Timor Plaza, tersa ne’e.
Nia esplika, IQTL Timor-Leste hanesan ho karakter autonomu administrativa, finanseiru Governu nian, ne’ebé tutela ba Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) patrimónia, Estabelese tuir Dekretu-Lei númeru. 15/2021 15 Setembru ne’ebé halo ona primeira alterasaun Dekretu-Lei númeru 10/2018 9 Abríl iha VIll Governu konstitusionál.
Kompeténsia no responsabilidade IQTL.I.P haktuir ba Dekretu-Lei ne’ebé iha kompeténsia sira ne’ebe atribui mak implementa halo jestaun no koordena sistema nasionál kualidade nian, ho hanoin ida atu entrega komponente relevante sira hotu atu hadi’a kualidade produtu no serbisu nian, ho nune’e kontribui no aumenta produtividade, kooperasaun no inovasaun iha setór públiku no privadu.
Nune’e liuhusi levantamentu ne’e atu hatene setór privadu hira mak eziste nune’e bele promove no dezenvolve liuhusi formasaun kona-ba kualidade, liuliu kualifikasaun, normalizasun no metrolojia no seluk.
Nia esplika ko’alia kona-ba metrolojia kobre asuntu unidade dobru medida, oinsá dezenvolve metodu sira atu sukat, dezenvolve unidade padraun atu sukat no instrumentu tuir avansa husi siénsia no teknolojia ba mediasaun, hodi asegura oinsá halo sukat ne’ebé loloos.
Normalizasaun nu’udar prosesuu atu formula, estabelese, implementa no preve norma ka padraun sira ne’ebé implementa ho forma ho didi’ak no iha kompresaun husi parte relevante sira hotu.
Kualifikasun nu’udar karakteristika husi produtu ka serbisu ne’ebé kobre marketing, fabrikasaun no manutensaun ba produtu ka serbisu ne’ebé nia utilizasaun adapta tuir nesesidade no expetativa husi konsumidór no produtór sira.
Tuir nia, vizaun IQTL afirma sistema Kualidade Timor-Leste hodi apoia atividade dezenvolvimentu iha setór hothotu hodi kontribui ba hasa’e produtividade no kompetividade nasionál hodi mellora kualidade vida sidadaun ein-jerál no vida konsumidór ein-partikular.
IQTI,I.P hala’o kna’ar nu’udar autoridade reguladora nasionál ba asuntu kualifikasaun, Normalizasaun no meterolojia iha Timor-Leste ne’ebé ho ninia misaun mak implementa, koordena no jere sistema nasionál ba kualidade no mós sistema ba kualifikasaun regulamentár sira seluk tuir lei.
Aleinde ne’e promove no koordena atividade sira ne’ebé iha hodi hatudu kredilibilidade ba asaun ajente objetivu atu kontribui ba dezenvolvimentu ekonómika sira, nune’e mós dezenvolve asaun nesesária sira seluk iha ninia funsaun no mós dezenvolve laboratoriu nasionál metrolojia nian.
Nune’e, iha tinan-2025 IQTL mós atribui ona sertifikadu CoA ba empreza hamutuk 13 ne’ebé halo produsaun ba mina nu’u, masin-midar, biar alkoól no seluktan, produtu hirak ne’e daudaun fa’an ona iha merkadu nasionál inklui mós halo ona esportasaun.
Notisía relevante: https://tatoli.tl/2026/04/01/iqtl-hakarak-harii-laboratoriu-kualidade-atu-apoia-setor-privadu/
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





