DILI, 17 Abríl 2026 (TATOLI)-Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) liuhusi Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun Timor (TIC Timor), realiza atividade workshop durante loron rua hodi ko’alia kona-ba konsultasaun no validasaun ezbosu estratéjia transformasaun dijitál 2026 to’o 2036.
“Agradese ba ita hotu nia partisipasaun iha eventu ne’e tanba objetivu husi workshop konsultasaun ohin ne’e nian, refleta kompromisiu hodi kolabora atu avansa ajenda ohin loron nian kona-ba transformasaun dijitál iha Timor-Leste”, Diretór Ezekutivu interinu TIC Timor, Justo Fernandes, hateten iha Ministériu Finansa, Dili.
Nia haktuir, horikseik, iha ona konsultasaun ho reprezentante husi operadór telekomunikasaun sira, ISP sira, kompaña teknolojia, sosiedade sívil, akadémiku no universidade, hodi hanoin lisuk ba pilár 10 ne’ebé sai nu’udar área transformasaun prioridade sira.
Diretór interinu ne’e esplika, husi pilár sub-temátika 10, mak ko’alia kona-ba; Ida, governasaun dijitál no servisu públiku; rua, ekonomia dijitál no kreximentu inkluzivu; tolu edukasaun, abilidade & literasia dijitál; haat, saúde dijitál no servisu sosiál; lima, agrikultura intelijente no konetividade rurál; neen, infraestrutura ICT no konetividade; hitu, siberseguransa, privasidade no konfiansa dijitál; ualu, inovasaun no peskiza; sia, transformasaun dijitál verde no sustentavel; sanulu, pilár polítika no regulamentu intelijénsia artifisiál (AI) nian.
Nia akresenta, husi pilár sira ne’e haforsa liuhusi pilár prinsipál lima maka finansa, enkuadramentu legál no regulatóriu sira, parseria no ekosistema, rekursu umanu no kapasidade institusionál, ne’ebé orientadu ba prinsípiu aliñamentu rejionál, sustentabilidade, interoperabilidade, seguransa, transparénsia no inkluzividade.
Nia subliña, ohin loron foka ba iha setór públiku ne’ebé reprezentate husi nivel ministeriu, ajensia I.P no E.P, atu halibur idea, komentáriu prespetiva sira ne’ebé kontribui ba estratejia transformasaun dijitál tinan 10 ba oin husi tinan 2026 to’o 2036.
Diretór Ezekutivu interinu TIC Timor, Justo Fernandes hatutan, planu estratejia ida-ne’e la’ós atu implementa iha ministeriu ida de’it, ka ministériu ida ninian, maibé sai nu’udar matadalan transformasaun dijitál iha Timor-Leste.
Revizaun dokumentu estratéjia TIMOR DIGITAL 2032 ho títulu “Timor-Leste Digitál Transformation Strategy 2026–2036” ne’ebé refleta ba prosesu no planu sira iha área teknolojia dijitál iha Timor-Leste ne’ebé sai nu’udar fundamentu ida atu hakat ba iha konkretizasaun programa tinan-lima IX Governu konstitusionál iha área teknolojia (ICT no Governu elektróniku).
Nune’e liuhusi workshop ba loron ohin nian ne’e, revee no valida prioridade estratéjika sira ne’ebé hatuur ona iha esbosu estratéjia ida-ne’e, halibur feedback/komentáriu kona-ba inisiativa sira ne’ebé tau ona iha esbosu estratéjia referida, planu sira ne’e realistiku ka lae bainhira implementa, no refleta duni ka lae ba nesesidade iha Timor-Leste.
Nune’e identifika lakuna sira, sobrepozisaun (overlaps), no área sira seluk presiza ajusta ka lae hodi refleta ba outcome (rezultadu) planu estratéjia ida-ne’e iha 2036 ne’ebé sai nu’udar alvu ba estratéjia ida-ne’e rasik. Ajuda atu hadia kontéudu estratéjia ne’e para, kle’an liután, hodi sai nu’udar matadalan, la’ós de’it iha setór públiku maibé iha setór privadu, no parseiru sira.
“Presiza ita hotu nia kontribuisaun iha grupu diskusaun temátika, ba pilár 10, lori instituisaun ida-idak nia perspetiva bazea ba operasionál reál, dezafiu sira iha prestasaun serbisu nian ne’ebé iha interrasaun direita ho sidadaun sira, hanesan área balun ne’ebé karik grupu traballu seidauk inklui iha estratéjia ida-ne’e. Husi feedback sira ne’e sei konsolida hamutuk hodi hariiku ita-nia estratéjia transformasaun dijitál iha Timor-Leste ne’ebé realistiku bele implementa no iha impaktu duni”, nia dehan.
Ezekutivu ne’e subliña katak workshop ida-ne’e la’ós de’it kona-ba validasaun ba dokumentu, maibé atu hametin mós kolaborasaun iha setór hothotu tantu setór privadu nomós setór públiku hodi hamenu fragmentasaun atu oinsá inisiativa estratejia dijitál ida-ne’e bele implementa ho susesu hodi fó benefísiu ba sidadaun no interrese komun.
Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Manetelu, destaka importánsia husi atividade ne’e katak iha ona diskusaun ho entidade relevante oioin hanesan ho setór privadu, setór telekomunikasaun no universitáriu sira, iha hanoin lubuk ida mak hariiku liután estratéjia ne’ebé iha.
“Ohin ita hamutuk iha ne’e hodi foka ba Governu nian liuliu instituisaun Estadu no ajénsia administrasaun indereta Estadu bele fó kontribuisaun di’ak liután no hariiku ezbosu ne’ebé prepara ona”, nia dehan.
Ko’alia kona-ba transformasaun dijitál ne’e, Membru Governu ne’e dehan, resposabildiade koletiva atu asegura katak estratéjia ida-ne’e la’ós de’it dokumentu isnpirasaun maibé sai mandatu ida-ne’ebé forte no orientasaun ordenadu iha Governu tomak.
Estratéjia transformasaun dijitál Timor-Leste 2026 – 2036 nu’udar kontinuidade no evoluasaun husi ezbosu dokumentu Timor Dijitál 2032, ne’e reflete prioridade nasionál foun, iha tempu hanesan estratéjia hametin no operasionaliza kompromisu iha planu estratéjiku dezenvolvimentu 2011-2030 no programa Governu nian.
Atu hametin kapasidade Estadu, espande serbisu Governu eletróniku no dezenvolve rekursu umanu dijitál ne’ebé kualifikadu no kompetitivu.
SEKOMS apresia esforsu MTK
Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Loro Dias Ximenes, apresia esforsu Ministériu Transporte no Komunikasaun nian hodi dezenvolve Estratéjia Transformasaun Dijitál 2026-2036.
“Dokumentu ne’e la’ós de’it roteiru tékniku, maibé xave ba ita-nia soberania dijitál no inkluzaun sosiál. Husi perspetiva SEKOMS nu’udar instituisaun ne’ebé tutela ba setór informasaun no komunikasaun sosiál, ami hakarak hato’o pontu estratéjiku tolu ne’ebé presiza integra iha dokumentu ne’e, hodi asegura aliñamentu ho ASEAN Work Plan for Information and Media 2026-2035”, nia dehan.
Autoridade governativa ne’e esplika, dokumentu tolu ne’e mak hanesan, ida, transizaun husi infraestrutura ba konteúdu (ASEAN SM 1.1.1), katak dijitalizasaun labele foka de’it ba “konetividade” ka kabu internet nian.
Transformasaun dijitál ne’ebé susesu tenke foka ba konteúdu ne’ebé inkluzivu. SEKOMS rekomenda atu estratéjia ne’e integra dezenvolvimentu plataforma dijitál ne’ebé promove “ASEAN Identity” no uza lian lokál (Tetun), nune’e informasaun Estadu nian bele to’o ba povu tomak, inklui sira ne’ebé hela iha área remota, hodi hamenus gap (lakuna) informasaun ka digital divide.
Daruak, hametin Literasia Dijitál no Seguransa Informasaun (ASEAN SM 1.1.5), katak iha mundu dijitál, kestaun Cybersecurity la’ós de’it kestaun tékniku-militár, maibé kestaun sosiál.
SEKOMS insiste katak programa literasia dijitál tenke sai pilár fundamentál hodi prepara sidadun sira kombate dezinformasaun, hoax (lia-bosok), no Cyber-crime.”Ami propoin atu modernizasaun mídia Estadu nian (RTTL no Mídia Komunitária) sai nu’udar pontu entrada hodi eduka públiku kona-ba uza teknolojia ne’ebé seguru no étiku”.
Datoluk, Sinerjia ba ASEAN Chairmanship 2029, katak estratéjia 2026-2036 tenke sai baze sólidu hodi prepara Timor-Leste ba Chairmanship ASEAN 2029. SEKOMS prontu atu sai pontu fokál (vocal point) ba monitorizasaun Key Performance Indicators (KPI) –Indikadór Xave Dezempeñu) ne’ebé liga ho Universal Access to Information – Asesu ba Informasaun Universál.
“Ami rekomenda atu iha mekanizmu validasaun dadus ne’ebé konjuntu entre MTK no SEKOMS hodi asegura katak progresu dijitalizasaun nasionál nian bele relata ho kualidade iha nível rejionál”, nia rekomenda.
SEKOMS reafirma kompromisu atu serbisu hamutuk hodi asegura katak transformasaun dijitál ne’e “Inkluzivu, Koerente, no Seguru”. Hakarak digitalizasaun ida-ne’ebé la husik sidadaun ida iha kotuk no la fó fatin ba diskriminasaun iha asesu ba servisu dijitál sira.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




