iklan

SAÚDE, VIKEKE

Sensibilizasaun ba moras dengue, abitante Viqueque Vila ladún tau importánsia

Sensibilizasaun ba moras dengue, abitante Viqueque Vila ladún tau importánsia

Susuk aedes aegypti. Imajen Tatoli/Francisco Sony

VIQUEQUE, 16 janeiru 2025 (TATOLI)—Xefe Sentru Saúde Viqueque, postu administrativu Viqueque Vila, munisípiu Viqueque, João Cortereal, hateten durante ne’e servisu saúde halo sensibilizasaun kona-ba prevensaun moras dengue maibé abitante sira iha kapitál Viqueque Vila ladún tau importánsia hodi hamoos lixu.

Notísia Relevante: Fundasaun GX promete kontinua apoia Timor-Leste hodi kombate moras dengue

“Tempu udan ne’e, susuk barak mak tolun no moris, nune’e ami halo ona sensibilizasaun ba ita-nia komunidade no orienta sira atu hamoos baleta, hamaran bee naliun no haloot Aqua mamuk sira, atu ita-nia ambiente sai moos. Se ambiente foer, bee naliun barak hamosu susuk tolun. Maske ami esforsu aan sensibiliza moras dengue ba ita-nia komunidade, maibé ita-nia komunidade laiha koñsiensia hodi hamoos ambiente. Tan ne’e, ita haree, iha komunidade nia uma oin ne’e, husik foer lekar no butuk hamutuk halo susuk bele tolun iha fatin ne’e,” João Cortereal hateten ba Agência TATOLI, iha Sentru Saúde Viqueque Vila, ohin.

Tanba ne’e, nia husu komunidade postu administrativu Viqueque Vila halo limpeza hodi rekolla lixu sira iha uma oin, uma ninin sira atu evita kazu moras dengue, tempu udan ne’e susuk sei tolun barak tanba bee nalihun sira.

“Ha’u prefere ba ita-nia komuniadade halo limpeza, atu ita-nia ambiente moos hodi susuk labele moris. Tanba ami-nia observasaun iha komunidade nia uma ne’e, sira soe arbiru lixu sira, iha estrada boot baleta sira-ne’e mesak Aqua mamuk mak nakonu, nune’e hamosu moras dengue,” nia dehan.

Kona-ba prevensaun, nia dehan, ekipa saúde kontonia halo promosaun saúde hodi halo sensibilizasaun ba komunidade hodi halo prevensaun ba moras dengue liuhusi hamoos lixu sira iha uma hun no uma oin.

“Iha semana kotuk, ami distribui ona ai-moruk abate dengue nian ba ita-nia komubidade hodi tau iha bee tanke sira-nia laran iha komunidade nia uma, atu susuk labele tolun iha bee tanke nia laran,” nia hateten.

Ba distribuisaun abate, nia dehan, komunidade balun lakohi simu maibé iha komunidade maioria maka simu ai-moruk abate hodi tau ba tanke laran.

Tuir nia, kazu dengue ne’ebé rejista hahú fulan janeiru to’o dezembru 2024 iha sentru saúde Viqueque Vila ne’e, totál hamutuk na’in-82. Husi kazu sira-ne’e balun foun no balun tuan tanba antes ne’e kona ona moras dengue maibé ninia imunidade tun entaun hetan fila-fali moras dengue.

“Iha inisiu tinan 2025, iha postu Viqueque Vila, ami seidauk rejista kazu dengue. Maske seidauk rejista, maibé pesoal saúde sira kontinua halo sensibilizasaun moras dengue nian ba komunidade hodi halo prevensaun ba moras dengue atu labele afeta ba labarik sira,” nia hateten.

Nune’e, iha semana oin, ekipa saúde sei kontinua distribui ai-moruk abate ba komunidade suku rua mak suku Uma Kraik no suku Uma Kiik.

“Ha’u husu komunidade, karik ekipa distribui ai-moruk abate simu no tau ba bee tanke sira-nia laran. Tanba, ai-moruk ne’e nian funsaun evita susuk la tolun iha bee tanke laran. Se ita lakohi tau, susuk sei tulun iha bee laran hodi tata fila fali ita. Ho ida-ne’e mak ami husu komunidade sira koopera ho saúde hodi ita prevene moras dengue iha postu Viqueque Vila,” nia dehan.

Notísia Relevante: Ministériu Saúde rejista kazu dengue iha territóriu nasionál hamutuk 227

Jornalista : Vitorino Lopes da Costa

Editór        :   Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!