iklan

NASIONÁL, DILI, MUNISÍPIU

Sosiedade Sivíl Lakohi Internasionaliza Frakeza Implementasaun ODS

Sosiedade Sivíl Lakohi Internasionaliza Frakeza Implementasaun ODS

Reprezentante sosiedade sivíl sira ko’alia ba jornalista sira iha Palásiu Prezidente Nicolau Lobaro, Bairru Pité, segunda ne’e, hafoin hala’o enkontru ho Xefe Estadu Lú Olo. Imajen Ajénsia Tatoli/Xisto Freitas

DILI, (TATOLI) – Diretór Jerál Forum Organizasaun Naun Govermentál (FONGTIL), Daniel dos Santos, afirma parte sosiedade sivíl lakohi internasionaliza frakeza implementasaun Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) Timor-Leste nian, maibé Estadu tenke iha kompromisu atu investe iha setór prioridade sira.

“Ha’u lakohi atu internasionaliza situasaun ODS nian. Estadu sira ne’ebé opta tenke halo investimentu ba setór importante sira, maibé Timor-Leste la’e, aloka de’it osan ho porsentu kiik”, Daniel dos Santos ba jornalista sira hafoin enkontru ho membru permanente ODS nian iha salaun Sosiedade Sivíl, Palásiu Governu, ohin.

Nia fó ezemplu; Estadu sira ne’ebé opta ODS, loloos tenke halo investimentu, hanesan setór edukasaun bele atinje porsentu 25 hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE), maibé Timor-Leste prevee osan mós to’o porsentu 10 de’it. Ida ne’e signifika sei dook maibé ita tenke iha kompromisu halo investimentu ida ho sériu.

Tanba ne’e, sosiedade sivíl hanesan mós membru permanente ODS tenke fó kontribuisaun nafatin oinsá mak Estadu bele atinje dezenvolvimentu sustentável ne’ebé Timor-Leste opta.

Enkuantu, sosiedade sivil la’os hateten buat loos de’it maibé atu fó hanoin krítiku katak TL adopta ODS labele husik ema ida iha kotuk maibé tenke tratamentu ba ema presiza hanesan.

Haree hosi polítika fiskál OJE ne’ebé aloka ba setór importante sira la to’o porsentu 10. Signifika implementasaun ODS seidauk signifikante iha Timor-Leste.

“ODS nia progresu seidauk la’o ho di’ak, maske tinan-tinan ita sukat data maibé realmente la másimu, ezemplu iha setór edukasaun”, afirma.

Nia haktuir Preziedente Repúblika nia rekomendasaun ne’e sai referénsia, atu atinje ODS presiza tau osan hodi garante sustentabilidade. Se hanesan porsentu 10 mak fahe ba setór edukasaun no formasaun professionál, saúde, agrikultura no turizmu.

Hosi porsentu 10, porsentu ida tau ba agrikultura, porsentu neen ba setór edukasaun no porsentu tolu ba saúde no porsentu zero pontu lima nolu resin haat ba turizmu. Ida ne’e hatudu labele satisfaz ba nesesidade iha área servisu sosiál no la fó dalan ba kresimentu ekonómiku iha área sira.

Jornalista: Zezito Silva

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!