iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Papel Media Iha Kualker Asuntu

Papel Media Iha Kualker Asuntu

Semináriu  Nasionál ho tema "Halibur Opiniaun Públiku Relasiona ho Papel Média iha Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste". Imajen: SEKOMS

DILI, 11 dezembru 2019 (TATOLI)-Instituisaun Ensinu Superiór Universidade Oriental (UNITAL), ohin, realiza Semináriu  Nasionál ho tema “Halibur Opiniaun Públiku Relasiona ho Papel Media iha Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste” iha salaun Universidade Oriental Timor-Lorosa’e  (UNITAL), Becora, Dili.

Iha seminariu refere, Gabinete asesoría no asesora Polítika no estratéjia komunikasaun SEKOMS, Eugenia Maria de Sousa Ribeiro, hateten, Papel media ba dezenvolvimentu la’ós de’it iha Timor-Leste  maibé iha kualker asuntu.

“Saida mak sai xave iha ne’e, xave mak diseminasaun informasaun ne’ebé transmite liuhusi meius komunikasaun sira no tenke garante katak informasaun ne’ebé disemina ne’e, simu husi ita-nia audiénsia sira,” dehan Eugenia Maria de Sousa Ribeiro bainhira sai oradóra iha  semináriu nasionál “Halibur Opiniaun Públiku Relasiona ho Papel Media iha Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste” iha salaun Universidade Oriental Timor-Lorosa’e  (UNITAL), Becora, Dili, ohin.

Nia hatutan, informasaun ne’e ema akompaña dala barak informasaun ne’e fó sai de’it iha kanál sira maibé depois hatene ita-nia públiku ka audiénsia asesu ka la’e. Ne’e hanesan ezersísiu boot ida ba meius komunikasaun sosiál sira para oinsá atu utiliza meius komunikasaun sira ne’ebé iha, depois bele disemina sira-nia informasaun nune’e garante katak públiku sira simu ita-nia informasaun.

“Media hanesan jornál, rádiu, televizaun, internet, nia papel importante tebes liuhusi desiminasaun informasaun sira-nia sei kontribui ba hanesan kódiku ba prosesu dezenvolvimentu ne’e rasik. Prosesu dezenvolvimentu iha kualker aspetu rasik, aspetu politíka, aspetu ekonómiku no moris ema ni’an,”  nia dehan.

Tuir nia, media ida nia bele influénsia ema-nia hanoin entaun media ne’e ninia funsaun di’ak tebes atu muda ema-nia hanoin, se informasaun ne’ebé pozitivu, nia sei muda ema-nia hanoin ba pozitivu mós.

Ezemplu, nia haktuir, media ne’ebé hanesan ditadura sei hetan presaun maka´as no hetan intervensaun polítika barak. Dalaruma nia labele influénsia iha ambiente ne’ebé demokrasia tanba informasaun barak ema sensura labele fó sai no dala ruma sai obstakúlu mós ba atu influénsia ema-nia hanoin.

Nia hatutan, la dúvida katak papel media importante tebes no apoiu tebes ba iha progresu dezenvolvimentu. Papel seluk mak media sai watch dog, se serbisu balun ukun na’in sira halo serbisu la loos nia sei fó sai aktu mal prátika sira.

Media nia papel seluk, tuir nia, mak oinsá atu promove ukun na’in sira atu halo serbisu di’ak liután, atu labele ezerse serbisu ne’ebé ho mal pratika. Tanba ne’e, importante tebes papel media iha ita-nia nasaun sosiedade iha aspetu barak”.

“Atu refleta papel media ne’e hanesan media tenke ezerse nia papel ne’ebé independente,  livre,  para hala’o nia kna’ar didi’ak,” nia dehan.

Iha parte seluk, Nia esplika katak Politíka SEKOMS mak hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasionál iha Timor-Leste tanba konstitusionál mós garante liberdade imprensa no  liberdade espresaun. Iha parte seluk, garante liberdade editoriál, protesaun ba independénsia ba servisu profesionál jornalista sira-nian.

“Konstitusaun mós garante ba estabelesimentu jornál sira iha ita-nia nasaun, komunikasaun iha meius difuzaun oioin. Estadu asegura liberdade, independénsia husi orgaun públiku komunikasaun sosiál sira husi poder polítiku, poder ekonómiku no garante labele monopólio,” nia hateten.

Nia reforsa, Politíka SEKOMS mak sei haforte nafatin meius komunikasaun sosiál sira iha ita-nia rai. Liuliu, nia dehan, apoiu no reforsa Ajénsia Notisioza Timor-Leste TATOLI (IP)  liuhusi meius oioin, orsamentu, formasaun, ajuda estabelese estrutura TATOLI nian.

“Uluk TATOLI sei eziste embriaun ne’ebé tutela ba iha diresaun ida no iha diresaun DNDI. Maibé  tinan ne’e, TATOLI hamrik ona hanesan instituisaun públiku. Uluk  TATOLI iha de’it funsionáriu na’in 7, mais agora aumenta ona ba 40. Ida ne’e hatudu progresu ka apoiu SEKOMS ninian atu haforte instituisaun refere,” nia esplika.

“Uluk TATOLI iha públikasaun lian tetun, mas agora aumenta ona ba lian Portugés no Inglés ho nia vizitante ba iha pájina mós aas,” katak reprezentante SEKOMS

Aleinde ne´e, nia informa, Politíka SEKOMS mós fó apoiu tomak ba iha Konsellu Imprensa (KI) ne’ebé atu halo monitorizasaun ba kna’ar jornalista sira-nian atu nune’e sira bele kumpri sira-nia dever no responsabilidade atu serbisu hanesan profesionál iha sira-nia karreira.

Entretantu, nia dehan, papel SEKOMS seluk mós nia funsaun importante mós atu kontinua apoia RTTL inklui infraestruturatu hadi’a konstrusaun ba edifísiu ne’ebé RTTL iha atu bele fornese serbisu konstituisaun ne’ebé dignu no seguru ba funsionáriu sira”.

Nia akresenta, SEKOM nia programa ida mós haree kona-ba lejislasaun sira hodi regula meius komunikasaun hanesan regulamentu kona-ba Audivisuál ninian.

“Agora iha faze dezenvolvimentu ita hein katak fulan ida ne’e ita bele iha esbosu, ida ne’ atu regula konteúdu ne’ebé publika iha media sira”.

Papel seluk husi SEKOMS, nia haktuir, mak kontinua apoia CEFTEC. “CEFTEC nu’udar institutu ida ba komunikasaun ne’ebé mak fó trainamentu formasaun ba jornalista sira”.

Notísia relevante:Media Estadu Ajuda Konsolida Estadu No Promove Pás

Jornalista : Nelia Fernandes

Editór       : Rafy Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!