iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Entendimentu Movimentu Transfronteirisu Presiza Kria Kondisaun Akomoda Transporte

Entendimentu Movimentu Transfronteirisu Presiza Kria Kondisaun Akomoda Transporte

Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva. Imajen Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 17  juñu 2020 (TATOLI) – Ministru Transporte Komunikasaun, José Agostinho da Silva, informa iha tempu badak nia laran sei asina nota entendimentu ho ninia omólogu indonéziu, hodi bele fasilita movimentasaun transporte nasaun rua iha liña fronteira.

Ministru ne’e dehan, Governu Timor-Leste sei kria fatin destinasaun transporte sira tanba iha dokumentu ne’e define kedas.

“Akordu ne’e visi-versa, kuandu ita ba sira-nia fatin sira presiza kria kondisaun nune’e bele akomoda transporte. Nune’e mós ba ita, bainhira sira mai fatin destinasaun sira ne’e ita mós presiza kria kondisaun karik ema mai ita bele akomoda,” dehan Ministru ba Agência Tatoli, iha Palásiu Governu, kuarta ne’e.

Iha loron 10 juñu, Konsellu Ministrus fó podér tomak ba Ministru José Agostinho hodi asina Memorandu Entendimentu ida ho Governu Repúblika Indonézia kona-ba movimentu transfronteirisu ba auto-karru sira.

Akordu ne’e buka atu fasilita transporte transfronteirisu ba ema no sasán hodi promove, dezenvolve no reforsa komérsiu, investimentu, turizmu no interkámbiu kulturál entre nasaun rua, estabelese sistema transporte ne’ebé integradu no efisiente no bele dudu kreximentu no dezenvolvimentu ekonómiku nasionál, tuir objetivu ekonómiku hodi halo adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) no haluan rede transporte rai-maran nian inklui servisu seluktan ne’ebé bele estimula sirkulasaun ema no sasán nian entre Timor-Leste no Indonézia.

Maski nune’e, tuir governante ne’e daudaun tanba iha situasaun pandemia COVID-19 karik hare tempu oportunu maka foin selebra nota ne’e.

Nia esplika, dokumentu ne’e adopta espíritu tratamentu resiprosidade, tanba ne’e presiza haree akordu ne’e ninia benefísiu saida maka Timor-Leste sei hetan.

“Durante ne’e ita hotu hatene katak ita-nia movimentasaun liuhosi viatura terrestre, bainhira ita atu ba parte enklave Oé-cusse, ita sempre iha difikuldade iha fronteira bainhira atu ultrapasa. Ha’u hanoin asuntu hirak ne’e maka ita presiza engloba mós iha dokumentu hirak ne’e atubele fasilita,” nia akresenta.

Ministru afirma, esforsu Governu nia maka bainhira implementa ona labele fó risku ba populasaun tanba sei iha movimentasaun.

“Transporte ne’ebé maka atu  halai ba fronteira bele uza transporte públiku. Ha’u hanoin ita iha transporte públiku sira maka bele fasilita hanesan bis hodi bele fasilita,” nia hateten.

Nune’e, nia parte orienta ona Diresaun Nasionál Transporte Terrestre atu haree kestaun ne’e.

“Ha’u orienta sira liga ba ita-nia polítika atubele konkretiza movimentu transfronteirisu, ne’ebé ita kria kondisaun ba fatin destinasaun no ita-nia setór privadu mós tenke iha benifísiu. Tanba ne’e maka presiza iha esfosu hodi bele sosializa asuntu ne’e, nune’e bainhira iha faze implementasaun karik ita labele komplika kestaun ne’e liuliu liga ba rendimentu lokál. Parte seluk presiza mós ema hotu ninia konsiénsia ba asuntu ne’e,” nia subliña.

Jornalista: Natalino Costa

Editora: Julia Chatarina

 

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!