iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, HEADLINE

FONGTIL Rekoñese Presiza Hasa’e Kapasidade Jestór ONG

FONGTIL Rekoñese Presiza Hasa’e Kapasidade Jestór ONG

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Daniel Santos do Carmo. Imajen/Cipriano Colo

DILI, 16 jullu 2020 (TATOLI) – Diretór Ezekutivu Fórum Organizasaun Naun Govermentál Timor-Leste (FONGTIL), Daniel Santos do Carmo, rekoñese jestór sira iha sosiedade sivíl presiza hasa’e kapasidade hodi bele fó hanoin krítiku ba problema sosiál sira iha sosiedade.

Tanba ne’e FONGTIL realiza formasaun planu estratéjiku ba membru parte leste ne’ebé kompostu hosi Munisípiu Manatuto, Baucau, Viqueque no Lautém iha loron hitu, hahú 15 jullu ho objetivu atu hasa’e kapasidade jestór sira.

“Dezafíu ne’ebé durante ne’e FONGTIL hasoru maka menus rekursu umanu atu hasa’e kapasidade jestór sira iha Organizasaun Naun Govermentál (ONG) nian, entaun formasaun planu estratéjiku ne’e parte ida hasa’e sira-nia kapasidade rekursu umanu,” tenik Diretór Ezekutivu iha sala enkontru FONGTIL, Caicoli, kuarta (15/07).

Nia konsidera hosi formasaun, membru ONG sira bele hatene mudansa saida mak sira hakarak atinje iha sira-nia servisu.

“Formasaun ne’e halo membru ONG sira bele hatene mudansa saida mak sira hakarak atinje iha  sira-nia servisu no atu kontribui ba ita-nia dezenvolvimentu planu estratéjiku dezenlvolvimentu nasionál karik iha pilár ne’ebé sira-nia servisu ne’e bele kontribui ba dezenvolvimentu sustentavél ba objetivu,” nia realsa.

Tuir dadus ne’ebé FONGTIL rekolla, ONG ne’ebé durante ne’e iha munisípiu 12  no inklui Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-cusse Ambeno (RAEOA), nasionál iha 202 no internasionál iha 28.

“Ha’u hanoin FONGTIL ho ninia membru sira idaidak halo hela nia papél hanesan ita hotu hatene katak ami-nia ezisténsia iha munisípiu hotu ativu hela servisu no ami halo parseria ho autoridade iha munisípiu sira hotu inklui projetu komunitáriu sira mós agora ONG implementa hela hanesan setór edukasaun liuliu ba konstrusaun eskola,” nia subliña.

Daniel dehan, FONGTIL durante ne’e servisu tuir papél no kapasidade rekursu ne’ebé sira iha. 

“Ami-nia papél tuir kapasidade rekursu ne’ebé ami iha. ONG sira ne’ebé servisu ne’e barak liu iha área agrikultura kuaze  porsentu 60, porsentu 20 servisu iha setór edukasaun, no porsentu 20 seluk servisu iha área saúde no dezenvolvimentu komunitáriu,” nia akresenta.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Julia Chatarina

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!