iklan

EKONOMIA, HEADLINE, POLÍTIKA

Governu garante kresimentu ekonómika sa’e 3.9% iha 2021

Governu garante kresimentu ekonómika sa’e 3.9% iha 2021

Vise-Ministra Finansa, Sara Lobo Brites. Imajen TATOLI/Egas Cristovão

DILI, 04 novembru 2020 (TATOLI)—Governu liuhosi Ministériu Finansa (MF) garante kresimentu ekonómika rai-laran sei sa’e 3.9% iha tinan fiskál 2021 tanba rezultadu rekuperasaun iha investimentu setór privadu no konsumu uma-kain.

Vise-Ministra Finansa, Sara Lobo Brites, esplika orsamentu ne’e hanesan mákina hodi promove kresimentu ekonómika iha rai-laran.

Sara Lobo haktuir, kresimentu reál PIB (la’ós minarai) sei tún ba negativu -6% iha 2020 tanba kauza hosi inserteza polítika, kontrasaun iha despeza públika, impaktu COVID‐19 no Estadu Emerjénsia.

“Kresimentu reál PIB (la’ós minarai) iha 2021 prevee sei sa’e ba 3.9% nu’udar rezultadu rekuperasaun iha investimentu setór privadu no konsumu uma‐kain,” Vise-Ministra Finansa Sara Lobo Brites, esplika liuhosi semináriu panorama orsamentál ne’ebé organiza hosi Parlamentu Nasionál no PFMO iha Novo Turizmu, segunda ne’e.

Nia dehan, inflasaun sei kiik no estável iha nível 0.7% iha 2020 no 2.1% iha 2021 nune’e sei kontribui ba hasa’e kompetividade Timor‐Leste nian, tanba inflasaun ida-ne’e sei menus hosi previzaun médiu inflasaun ba rejiaun.

Nia hatutan, entre agustu  2019 no agustu 2020, moeda dollar Amérika apresia 0.3% hasoru moeda parseiru komersiál Timor Leste (taxa de cambiu nominal efetiva).

Iha tinan hirak liubá, iha apresiasaun uitoan, nune’e redús presu importasaun no presaun ba iha inflasaun doméstika benefísia konsumedór iha Timor‐Leste.

Maske nunee, apresiasaun iha efeitu negativu halo Timor‐Leste nia esportasaun karun, nune’e difikulta dezenvolvimentu indústria orientada ba esportasaun.

Previzaun taxa de câmbio hatudu katak moeda dóllar Amérika sei depresia uitoan hasoru moeda parseiru komersiál iha períodu 2011‐2024, nunee sei di’ak ba kompetividade.

Vise-Ministra Finansa haktuir, iha 2018 kresimentu PIB (la’ós minarai) tún ba 3.8% ne’ebé dadus Konta Nasionál ikus ne’ebé existe to’o 2018 no laiha projesaun ba PIB. Timor‐Leste rejista kresimentu PIB ho média 3.3% durante 2010 to’o 2018.

“Kresimentu boot ida-ne’e tanba aumenta iha despeza públika ba infraestrutura, ne’ebé nu’udar estratéjia ekonómika Governu nian atu kria kondisaun hodi fasilita investimentu setór privadu,” nia dehan. 

Bazea ba livru panorama orsamentál (livru 1) ne’ebé Agência TATOLI, asesu estratéjia ekonómika Governu  nian ne’ebé estipula iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) mak utiliza empréstimu no esesu levatamentu hosi fundu minarai atu investe iha dezenvolvimentu infrastrutura no kapitál umanu ne’ebé iha kualidade hodi estabelese kondisaun no aliserse ne’ebé metin ba dezenvolvimentu ekonómiku sustentável ne’ebé domina ho investimentu setór privadu.

Investimentu Governu nian hatudu ona rezultadu, hanesan asesu eletrisidade iha territóriu laran tomak ne’ebé kontribui ba hasa’e padraun moris povu nian no ambiente konduzivel ba investimentu setór privadu.

“Kresimentu ekonómiku 2019 sei iha zona pozitivu besik 2%, rekupera hosi resesaun ekonónomika 3.8% iha 2017 no 0.8 iha 2018. Kresimentu negativu hirak ne’e kontribui hosi kontrasaun iha despeza públika no iha investimentu setór privadu no esportasaun ne’ebé menus. Inserteza polítika mós kontribui redusaun iha kompromisu parseiru dezenvolvimentu no atividades komersiál sira,” nia dehan. 

Nune’e mós produsaun kafé (produtu prinsipál ba esportasaun) mós afetadu ho époka ne’ebé la di’ak. Kresimentu pozitivu iha 2019 ne’e prinsipalmente tanba iha orsamentu estadu ne’ebé normál. Iha 2020, ho Estadu Emerjénsia nu’udar medida atu responde ba COVID-19 utilizasaun rejime duodesimál, kresimentu PIB projeta sei tún ba‐6%. 

Proposta OJE 2021 hamutuk biliaun $1.895 komposta hosi saláriu vensimentu millaun $ 239,26, bens (sasán) no servisu millaun $421,49, transferénsia públika millaun $669,91, kapitál minór millaun $61,14 no kapitál dezenvolvimentu millaun $503,20.

Jornalista: Evaristo Soares Martins

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!