DILI, 08 fevereiru 2021 (TATOLI)—Dadus hosi Ministériu Saúde (MS) hatudu katak, taxa insidénsia Tuberculose (TB) iha Timor-Leste (TL) kada tinan deteta ema na’in 498 ne’ebé sofre no ema mate na’in 88 hosi populasaun 100.000.
Vise-Ministru Saúde Bonifácio ‘Maucoli’ dos Reis, hateten peskiza ida ne’e revela duni katak Tuberculose sai nafatin problema saúde públika iha mundu inklui TL, tanba ema tokon ba tokon mak sofre no mate.
Notísia Relevante:Klínika Bairru-Pite izola pasiente tuberculose 22, mate ida
“Dadus hatudu katak, taxa insidénsia Tuberculose iha Timor-Leste maka 498 no taxa mate 88 kada hosi populasaun 100.000,” Bonifácio sita iha nia diskursu semináriu ba planu dahuluk projetu Tuberculose, iha Novo Turizmu, segunda (08/02).
Governante ne’e konsidera númeru ne’ebé iha nu’udár númeru aas-liu iha Rejiaun Sudeste Aziátiku tanba hosi númeru mate ne’e bele kálkula katak, kada-loron iha Timoroan na’in-tolu to’o haat mak mate tanba Tuberculose.
Alende ne’e, peskiza mós hatudu katak, kuaze tinan barak nia laran iha 30-40% mak la konsegue deteta no sei kontinua hada’et iha komunidade, tanba multifatoriál, multideterminante no multitransversál.
Bonifácio sita multifatoriál sira ne’e mak hanesan kustu ba transporte hodi asesu ba fasilidade saúde ne’ebé karun, hahalok profisionál saúde iha estabelesimentu saúde sira ho atende pasiente ne’ebé kleur, koñesimentu no hahalok komunidade ho pasiente atu buka kuidadu saúde ne’ebé mínimu, edukasaun no informasaun ba Tuberculose ne’ebé seidauk másimu iha komunidade nia leet, asesibilidade no kondisaun jeográfika ne’ebé la permite atu asesu ba kuidadu saúde, komunidade nia fiar ba tradisionál sei forte.
Iha oportunidade ne’e Vise-Ministru ne’e haktuir katak, Organizasun Mundiál Saúde (OMS) iha planu estratéziku hanaran Estratejia hapara Tuberculose no rekomenda ba nasaun sira hotu-hotu atu adapta ba estratejia ne’e iha kontestu nasaun ida-idak nian, hodi orienta implementasaun ba programa tuir meta no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) 2030 no meta estratejia hapara TB Tuberculose 2035.
Kona-bá estratejia atu hapara Tuberculose ne’e abranze pakote intervensaun sira ne’ebé enkuadra pilár esensiál tolu mak hanesan, pilár dahuluk konsentra kuidadu prevensaun ba integradu no sentradu ba pasiente nu’udár sentru prestasaun serbisu.
Pilár daruak maka, sistema ba apoiu polítika presiza partisipasaun hosi Governu, komunidade, sosiedade sivíl no parte interesadu sira.
Pilár datoluk, orienta hodi buka halo peskiza no inovasaun ho baze fundamentál atu harahun alvu ba epidemia Tuberculose no alkansa meta globál, inklui meta lokál ba Timor-Leste.
Kona-bá ne’e, nia hatutan, desde inísiu Ministériu Saúde hetan apoiu maka’as hosi parseiru dezenvolvimentu barak iha Timor-Leste hanesan Fundu Globál hahú 2005 no sei kontinua to’o ohin loron.
Aleinde ne’e, Ministériu Saúde simu mós apoiu hosi Ajénsia Kooperasaun Internasionál Korena (KOIKA) ba faze dahuluk iha tinan 2013 ho montante millaun $2.1 hodi reforsa kapasidade diagnosa liuhosi konstrusaun laboratóriu Bio-seguransa nível-tolu atu halo kultura no teste sensitividade ai-moruk Tuberculose.
KOIKA mós investe faze daruak hosi periúdu 2020-2024 hodi haforsa kapasidade detesaun kazu no jestaun ba tratamentu iha komunidade.
Ministériu Saúde mós hetan apoiu hosi ION, Klibur Domin, Klínika Bairru-Pite, Maluk Timor, Caritas Diocesana Dili, Fundasaun Alola no klínika ka NGO sira seluk tan ne’ebe iha kooperasaun ho Ministériu Saúde ba implementasaun Programa Tuberculose iha Timor-Leste.
Vise-Ministru Saúde rekoñese katak, atu implementa programa ne’e ho susesu, presiza apoiu hosi parte hotu-hotu liuliu profisionál saúde iha nível munisípiu, postu administrativu, suku no aldeia hodi konsidera pasiente nu’udár núkleu intervensaun.
Notísia Relevante:Janeiru 2020, Klínika Bairro Pité Rejista Moras TBC Hamutuk 28
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Cipriano Colo