DILI, 13 dezembru 2021 (TATOLI)–Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agustinho da Silva, konsidera funsionáriu Autoridade Portuáriu Timor-Leste, Institutu Públiku (APORTIL, I.P) no Diresaun Nasionál Transporte no Terrestre (DNTT) iha direitu ba suplementu remuneratóriu.
Tuir Ministru, funsionáriu sira ne’ebé durante serbisu iha prevensaun no mitigasaun surtu COVID-19 iha ámbitu implementasaun Estadu Emerjénsia, Serka Sanitária no Konfinamentu Domisiliáriu iha Timor-Leste sei simu suplementu remuneratóriu tanba konsidera hanesan liña frente.
“Ema hotu ne’ebé konsidera hanesan liña frente inklui mós funsionáriu APORTIL, iha direitu ba suplementu remuneratóriu, maibé tenki verifika ho di’ak, ida-ne’ebé merese hetan direitu tomak no ida la serbisu, bainhira aprezenta naran mak nia foin mosu ne’e labele. Aleinde ne’e funsionáriu DNTT ne’ebé serbisu iha fronteira mós iha direitu ba subsídiu ne’e,” governante ne’e hateten ba Agência TATOLI, iha resintu Parlamentu Nasionál (PN), segunda ne’e.
Maski nune’e, Ministru husu ba superiór sira atu verifika didi’ak lista sira tanba dala barak akontese, hirak ne’ebé la hala’o serbisu hakarak hetan.
“Tanba ne’e osan Estadu, presiza verifika didi’ak, sé mak merese simu direitu tomak no sé mak la merese, la tama serbisu, la justifika ho lista prezensa, laiha despaixu, sira ne’e laiha direitu, maibé durante serbisu ho kontrolu hosi kargu xefia sira merese hetan. Ministru la bá rekolla lista, ne’e kargu xefia sira mak hatene, entaun sira mak justifika loloos, tanba sira mak serbisu ho funsionáriu,” nia akresenta.
Daudaun ne’e, dokumentu hotu ligadu ho suplementu remuneratóriu MTK haruka ona ba Ministériu Finansa (MF).
“Daudaun ne’e Ministériu Finansa haree hela no ha’u orienta diretamente Diretór Jerál no Diresaun Finansa inklui tékniku sira atu justifika didi’ak funsionáriu ida ne’ebé durante ne’e hala’o knaar no ida ne’ebé lae, tenki komfirma ho lista, tanba tenki akuradu no kredível, ami iha vontade tomak atu solusiona,” Ministru dehan.
Foin lalais, funsionáriu APORTIL, I.P halo greve hodi husu direitu ba suplementu remuneratóriu.
Notísia relevante: Funsionáriu APORTIL na’in-19 eziji suplementu remuneratóriu liña frente
MF liuhosi Sekretariadu Tékniku Fundu COVID-19 halo ona pagamentu suplementu remuneratóriu ba pesoál liña frente hanesan, Servisu Migrasaun, FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Sala Situasaun Sentru Integradu Jestaun Krize (CIGC, sigla portugés), nune’e mós profisionál saúde kompostu hosi, servisu saúde munisípiu Dili, Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), Ospitál Referál Baucau, no Guarda Prijionál hosi prijaun tolu (Dili, Gleno no Covalima).
Prezidente Repúblika, Francisco Guterres ‘Lú Olo’, promulga ona altersaun daruak ba dekretu-lei suplementu remuneratóriu ba liña frente ne’ebé halo atividade profisionál iha situasaun pandemia COVID-19, ne’ebé pagamentu hahú iha marsu to’o dezembru 2021 bainhira orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2021 ramata, karik presiza hatutan suplementu ne’e ba tinan 2022, presiza iha fali Dekretu-Lei foun ida.
Dekretu-lei suplementu remuneratóriu define profisionál elejível ba direitu hetan direitu mak médiku, efermeiru, auxiliár ba asaun médika, parteiru sira, téniku análiza laboratóriu, tékniku saúde públika, tékniku radiolojia, sira-ne’ebé ezerse funsaun iha Sala Situasaun, Sentru Integradu Jestaun Krize (CIGC, sigla portugés), motorista veíkulu, responsável sira-ne’ebé lori ema ba izolamentu obrigatóriu, elementu PNTL no F-FDTL ne’ebé envolve iha prevensaun no kontrolu COVID-19.
Nune’e mós, traballadór sira iha Autoridade de Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentar (AIFAESA),Diresaun Nasionál Kuarentena no Bioseguransa, Servisu Migrasaun no Autoridade Aduaneira, Servisu Nasionál Intelijénsia, Diresaun Nasionál Seguransa Patrimóniu Públiko, no servisu autoridade ka administrasaun munisipál, responsável ba halibur, lori no soe lixu, sira-ne’ebé hola parte servisu autoridade ka administrasaun munisipál, servisu munisipál ba fornesimentu bee-moos, koveiru sira no sira-ne’ebé integra iha ekipa ne’ebé hala’o servisu iha Rejiaun Adminstrativa Espesial Oé-cusse Ambeno (RAEOA).
Antes ne’e, Prezidente Repúblika promulga dekretu-lei númeru 17/2020 loron 30 abríl, hodi fó direitu ba traballadór liña frente, atu idaidak simu mós suplementu remuneratóriu ida, ho efeitu hosi marsu 2020, maibé iha setembru 2020, dekretu-lei ne’e hetan alterasaun dahuluk.
Nune’e, ho alterasaun daruak ba dekretu-lei ne’e, aumenta tan profisionál sira ne’ebé iha direitu ba hetan suplementu remuneratóriu hanesan tékniku sira-ne’ebé partisipa iha programa vasinasaun kontra COVID-19, guarda prizionál, sira-ne’ebé servisu protesaun sívil, inklui bombeiru no traballadór sira seluk ne’ebé hala’o serbisu iha sentru izolamentu, profilátiku ka terapéutiku, no sira-ne’ebé kuida pasiente COVID-19 sira hanesan tau matan ba seguransa no servisu limpeza no mós sira-ne’ebé halo jestaun lixu.
Ho alterasaun ne’e, traballadór sira-ne’ebé serbisu iha administrasaun direta ka indireta Estadu no hala’o knaar iha risku laran relasiona ho COVID-19 hosi marsu 2020, bainhira hatudu prova dokumentál, iha direitu atu hetan pagamentu suplementu remuneratóriu ba kada loron serbisu efetivu ne’ebé halo ona.
Ida-ne’e ho objetivu atu proteje direitu adquiridu hosi traballadór liña frente, hahú marsu 2020, ne’ebé Xefe Estadu veta diploma suplementu remuneratóriu ne’ebé Governu hato’o iha jullu 2021.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina