iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA

Kaleidoskópiu 2021: PN kontinua suspende proposta alterasaun lei pensaun vitalísia

Kaleidoskópiu 2021: PN kontinua suspende proposta alterasaun lei pensaun vitalísia

Plenária Parlamentu Nasionál. Imajen Tatoli/António Gonçalves.

DILI, 07 janeiru 2022 (TATOLI)—Konsellu Ministru (KM) liuhosi reuniaun, kuarta (19 fevereiru 2020), aprova ona proposta ba alterasaun dahuluk lei ba eis titulár sira, ne’ebé define kona-ba Pensaun Vitalísia.

Proposta ne’e prevee oinsá atu ajusta Rejime Pensaun Vitalísia ba Rejime Seguransa Sosiál, ne’ebé sei la elimina direitu ba ema ruma, liu-liu ba órgaun titulár sira, no diploma ne’e aprezenta hosi Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentár, Fidelis Manuel Leite Magalhães.

Hafoin hetan aprovasaun iha Konselhu Ministru (KM), Governu sei lori proposta ne’e ba Parlamentu Nasionál (PN) atubele diskute.

Iha 04 maiu 2021, Komisaun A ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstitusionál suspende proposta-alterasaun ba lei estatutu remuneratóriu ba titulár kargu polítiku tanba sei hein Governu aprezenta regra aplikasaun.

Prezidente Komisaun A, Deputadu Joaquim dos Santos, esplika proposta alterasaun ne’e baibain ema bolu ” Lei Pensaun Vitalísia” maibé termu loloos ne’e mak “Estatutu Remuneratóriu ba Titulár Kargu Polítiku” sira.

Remuneratóriu ba titulár kargu politiku sira bazea ba regulamentu UNTAET númeru 2001/13, 6 dezembru.

Iha 21 juñu 2021, Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, hateten agora daudaun proposta alterasaun ba lei pensaun vitalísia ne’e Komisaun A ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstitusionál sei suspende hela maibé prosesu ne’e la’o hela.

Antes ne’e, Prezidente Parlamentu Nasionál ne’e hateten, antes Parlamentu Nasionál resesu iha 15 jullu no termina iha 13 setembru, Parlamentu Nasionál fó prioridade ba lei kona-ba pakote reforma judisiáriu ho pakote lei eleitorál tolu (3) tanba eleisaun prezidensiál besik ona.

Pakote lei eleitorál ne’ebé Parlamentu Nasionál fó prioridade antes tama resesu ne’e mak Proposta-lei alterasaun tolu (3) ne’ebé kompostu hosi alterasaun datoluk ba Lei númeru 5/2006, 28 dezembru kona-ba Órgaun Administrasaun Eleitorál, alterasaun dahuluk ba Lei númeru 6/2016, 25 maiu kona-ba Lei Resensiamentu Eleitorál no proposta-lei alterasaun daneen ba Lei 7/2006, 28 dezembru, kona-ba Lei Eleitorál ba Prezidente Repúblika.

PPN sei la budu alterasaun Lei Pensaun Vitalísia

Iha 28 jullu 2021, Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Deputadu Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, promete durante iha ninia mandate ne’e sei la budu proposta-alterasaun ba Lei Pensaun Vitalísia (LPV) maibé desizaun ba aprovasaun depende ba plenária.

 “Lei pensaun vitalísia mós iha ona Komisaun A maibé oras ne’e Komisaun A sei fó prioridade ba lei sira seluk depois mak sei trata. Iha ha’u-nia mandatu ka iha ha’u-nia prezidénsia, ha’u sei la budu ka rai hela lei iha-ne’e,” Aniceto Guterres hateten.

Maibé antes ne’e, iha 17 juñu 2021, Partidu Libertasaun Populár (PLP) nia pozisaun ba alterasaun Lei Pensaun Vitalísia (LPV) tenke aposta ba rejime jurídiku seguransa sosiál, nune’e justa ba ema hotu.

Deputada Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP), Maria Angelina Lopes Sarmento, fó-sai katak Governu aprezenta ba uma fukun dezde 2020 liubá no oras ne’e tama ona iha Komisaun A, tanba hosi rejime jurídiku seguransa sosiál ema kontribui uluk tiha mak aban bainrua reklama nia direitu, maibé agora ida pensaun vitalísia ne’e ninia direitu agora nia simu hela maibé aban-bainrua nia sei simu nafatin direitu ida-ne’e.

Proposta-alterasaun ne’ebé Governu aprezenta obriga ema hotu kontribui ba seguransa sosiál, nune’e ema hotu iha rai ida-ne’e kontribui hanesan.

Sosiedade sivíl pesimista

Iha 07 outubru 2021, Sosiedade Sivíl sira pesimista ba Parlamentu Nasionál lideradu Deputadu Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, atu altera Lei Pensaun Vitalísia (LPV) iha 2022 tanba mandatu lejizlatura dalima besik termina.

Diretór Ezekutivu Asian Justica and Rights (AJAR), José Luis Oliveira, hateten nia pesimista tanba promesa altera Lei Pensaun Vitalísia (LPV) ne’e liuhosi eleisaun antesipada 2018 liubá ne’e no Parlamentu Nasionál sei la susesu atu altera lei ne’e tanba sira hotu iha interese hotu atu altera lei ne’e.

Diretór Ezekutivu Asosiasaun HAK, Sixto dos Santos, ejize partidu polítiku sira-ne’ebé asentu parlamentár tenke kumpre kompromisu polítiku durante períodu kampaña, tanba Asosiasaun HAK konsidera Lei Pensaun Vitalisia nu’udar problema klásika ba povu maubere, maibé ba deputadu sira nu’udar privilíjiu no oportunidade di’ak.

Maibé Vise-Prezidente Komisaun A, Deputadu Francisco de Vasconcelos, hateten kona-ba Lei Pensaun Vitalísia ne’e, Prezidente Komisaun A orienta ona katak tinan oin mak foin diskute.

Komisaun A sei diskute alterasaun Lei Pensaun Vitalísia iha 2022

Maske sosiedade sivíl sira pesimista maibé iha loron 29 fulan-setembru 2021, Komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstitusionál no Justisa sei diskute alterasaun ba lei pensaun vitalísia (LPV) iha tinan 2022.

Vise-Prezidente Komisaun A, Deputadu Francisco de Vasconcelos, hateten proposta-lei barak tebes ne’ebé komisaun seidauk finaliza maibé kona-ba Lei Pensaun Vitalísia ne’e, Prezidente Komisaun A orienta ona katak tinan 2022 mak foin diskute lei refere.

Tuir nia, iha tinan 2022 ne’e lei sira-ne’ebé suspende hela ne’e bankada parlamentár sira sei konsensu inklui proposta alterasaun ba lei pensaun vitalísia ne’e sei diskute iha tinan 2022.

Alterasaun Dahuluk Redús Persentajen Pensaun ba eis titulár

Iha loron 25 abríl 2017, Eis-prezidente Repúblika (PR) no atuál Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak, promulga diploma alterasaun dahuluk Pensaun Vitalísia ba eis deputadu no eis titulár husi kargu públiku sira, maibé nafatin fó kontestasaun liuhosi mensajen ba lei ne’e rasik.

Iha mensajen ne’e, PR hateten kontinua diskorda ho ezisténsia lei ne’ebé fó benifísiu ba eis-titulár sira, no afirma sei la uza pensaun ne’e bainhira nia mandatu termina nu’udar PR.

Nia subliña pensaun ne’e hanesan previléjiu ezesionál ne’ebé laiha justifikasaun ba klase polítika, enkuantu sidadaun sei dook husi moris no ai-han di’ak, sofre má nutrisaun no limitasaun asesu ba bee-moos.

Alterasaun Proposta Lei Pensaun Vitalísia aprovadu iha Parlamentu Nasionál iha janeiru 2017, ho votu a-favór 42, kontra 5 no abstensaun 5.

Proposta Lei ne’e konsege hamenus husi pursentu 100 ba pursentu 60 husi vensimentu ba deputadu no eis titulár sira ne’ebé ezerse kargu ho efetividade funsaun durante tinan lima tuir malu ka interpoladu.

Nune’e mós, hamenus husi pursentu 100 ba pursentu 75 husi vensimentu ba deputadu no eis-titulár sira ne’ebé ezerse kargu ho efetividade funsaun durante tinan sanulu tuir malu ka interpoladu, enkuantu hamenus pursentu 90 ba deputadu sira ezerse ona kargu durante tinan 15 tuir malu.

Pensaun sei mantein pursentu 100 ba Prezidente Repúblika, pursentu 90 ba Prezidente Parlamentu Nasionál, Primeiru-Ministru no Prezidente Tribunál Rekursu.

Pagamentu ba pensaun ne’e sei akontese bainhira deputadu no eis-titulár sira kompleta ona tinan 50 no ramata ona ninia mandatu.

Notísia Relevante: Kaleidoskópiu 2021: PN aprova OJE 2022-altera pakote lei eleitorál tolu

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!