DILI, 28 janeiru 2022 (TATOLI)—Relasiona ho loron internasionál Alfándega ba dala-70 iha loron 26 janeiru 2022, ne’ebé hanesan mós tinan 22 ezisténsia Autoridade Aduaneira (AA)/Alfándega Timor-Leste, maka biban ne’e Governu enkoraja atu serbisu tuir regra kombate atividade ilísitu.
“Halo serbisu tuir regra hodi kombate atividade ilísitu liuhosi kontrolu rigorozu no integradu, ne’ebé fasilita atividade komersiál no buka kolleta reseita barak liután ba kofre Estadu, nune’e bele hamenus dependénsia ba Fundu Minarai,” Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, hateten liuhosi nota ne’ebé Agência TATOLI asesu, sesta ne’e.
Governante ne’e nota katak durante ezisténisa Alfándega, funsionáriu sira hatudu ona kontribuisaun ho maturidade iha área ida-idak, liuhosi melloramentu rekezitu legál, sistema, parte kontrolu, prosesamentu dokumentu, no redusaun tempu dezalfandegamentu, maski iha lakuna barak mak presiza liu hodi garante atendimentu di’ak ba públiku no fasilita komérsiu.
Nune’e, Ministru agradese ba jestór AA no funsionáriu hotu nia dezempeñu, ne’ebé iha tinan tinan 2020 to’o 2021 konsege ultrapasa dezafiu ho kondisaun COVID-19 no dezastre naturál, maibé nunka lakon esperansa.
“Maski ho difikuldade oioin ne’ebé obriga setór barak nia atividade paradu, maibé Autoridade Aduaneira kontinua hala’o servisu asegura merkadoria hosi rai-li’ur, hodi bele to’o iha konsumidór sira, no mós ema bele tama-sai hosi ita-nia Aeroporto Comoro, Portu Dili no fronteira sira hanesan iha Salele no Batugade,” nia akresenta.
Dokumentu importasaun hamutuk 19.280 iha tinan-2021
Iha sorin seluk, Ministru refere ba servisu atendimentu públiku no komérsiu iha tinan rua liubá, ne’ebé inklui prosesamentu Dokumentu Administrativu Úniku (DAU) importasaun hamutuk 19.280 iha tinan 2021 ka sa’e 11%, kompara ho tinan 2020.
Nune’e mós, prosesamentu (DAU) esportasaun iha tinan 2021 hamutuk 694 ka sa’e 26,2% kompara ho tinan 2020.
“Iha tinan kotuk situasaun difísil tebes, maibé funsionáriu Autoridade Aduaneira hatudu dedikasaun, ajilidade, no prontidaun, atu nune’e dezalfandegamentu merkadoria bele lais hodi mantein kualidade merkadoria sira to’o iha konsumidór nia liman, inklui medikamentu, máskara, luvas, hand sanitizer. Prosesu dezalfandegamentu merkadoria barak tebes no iha tempu ida ne’ebé apertadu duni, ita-boot sira konsege fó atendimentu ho konsiénsia katak iha momentu difíisil presiza resposta lais, ida-ne’e mak naran ajilidade,” Ministru louva.
Enkuantu, ba kestaun importasaun, governante ne’e afirma, maski Timor-Leste nia komérsiu nakloke ba mundu, maibé la signifika taka matan ba buat ne’ebé bele estraga saúde públika, seguransa ekonomia ka fó ameasa soberania nu’udar nasaun independente ida.
Tinan kotuk maski ho situasaun difísil, Alfándega konsege halo apreensaun merkadoria ilegál hanesan kazu infrasaun administrativa hamutuk 39 ka númeru kazu sa’e 95% kompara ho tinan 2020.
“Konserteza rezultadu koletivu ne’e mai hosi koordenasaun di’ak ho instituisaun sira ne’ebé aplika lei (law enforcement) hodi halo prevensaun no atuasaun iha terrenu liuhosi operasaun konjunta atu prevene no kombate atividade ilísitu no kontra-bandu sira,” Rui Augusto tenik.
Alfandega sira iha mundu tomak hili tema ba aniversáriu iha tinan-2021, ‘Relançamento, Renovação, Resiliência: as Alfândegas ao serviço de uma cadeia de logística sustentável’, ne’ebé Sekretáriu-Jerál Organizasaun Mundiál Alfandega, Kunio Mikurya, hateten, komunidade aduaneira sei mobiliza-an iha mundu tomak hodi ultrapasa situasaun pandemia no fó apoiu ba pesoa singulár no empreza sira liuhosi konsolidasaun kadeia lojístika mundiál, reforsa kolaborasaun, utiliza didi’ak teknolojia no koloka ema iha sentru prosesu transformasaun.
Nune’e, tema ba loron mundiál Alfándega tinan-ne’e,’Organizasaun Mundiál Alfândega Dedika ba Aplikasaun no Transformasaun Digitál Aduaneira, Adota Kultura ida no Harii Ekosistema ba Dadus’.
“Ohin loron mundu globalizadu no dijitalizadu, ho prezensa pandemia, obriga nasaun hotu halo investimentu iha sistema no dijitalizasaun hodi fasilita komunikasaun entre organizasaun tantu iha nasionál, rejionál no internasionál. Ita-nia Autoridade Aduaneira rasik tau importánsia ba automatizasaun ka dijitalizasaun hodi hasa’e efisiénsia no efetividade prestasaun servisu ba públiku,” nia subliña.
Iha fevereiru 2021, Governu Timor-Leste lansa National Single Window of ASYCUDA World System, ne’ebé envolve instituisaun Estadu lubuk ida hanesan Autoridade Tributária, Servisu Imigrasaun, Ministériu Saúde, Ministériu Transporte no Komunikasaun, TradeInvest, no APORTIL.
Notísia relevante: Sistema ASYCUDA World ajuda Alfándega iha servisu prosesa dokumentu merkadoria
Nune’e, iha maiu 2021, AA lansa Customs Hotline 12200, atu fasilita públiku bele denunsia irregularidade ka desviu ruma iha servisu AA no iha agostu halo lansamentu Trade Portal no planu estratéjiku AA.
Dadaun ne’e, AA iha ona planu estratéjiku rasik ba períudu tinan-lima, ne’ebé sai hanesan baze hodi hametin prinsípiu haat, ne’ebé funsionáriu Alfándega idaidak tenki kaer metin hodi hala’o servisu hanesan integridade, profisionalizmu, transparénsia, no respeitu.
Enkuantu, planu estratéjiku AA aliña ona ho planu estratéjiku Ministériu Finansa no planu dezenvolvimentu estratéjiku Timor-Leste.
“Husu ba Diresaun no Unidade sira hotu atu estuda didi’ak planu ne’e hodi bele implementa nia indikadór no atinje meta ne’ebé estabelese ona, inklui implementasaun Kodigu Étika Alfândega no Kodigu Étika Funsionalizmu Públiku nian,” Ministru hameno.
Sistema ASYCUDA World rezulta redusaun surat-tahan
Sistema ASYCUDA World ne’ebe rezulta iha redusaun utilizasaun surat-tahan no prosesu dezalfandegamentu hala’o tuir ona padraun internasionál hanesan World Customs Organization no World Trade Organization.
Utilizasaun Sistema Elektrónika Janela Unika bazeia ba plataforma ASYCUDA World hahú hatudu rezultadu pozitivu signifikativu, hanesan redusaun iha kustu tranzasaun, tempu lais liu, surat-tahan menus liu ona, no reseita mai kofre Estadu sa’e.
Ho implementasaun Sistema Janela Únika, maka sistema dijitalizasaun haluan tan ba instituisaun Estadu-sira seluk ne’ebé iha relasaun ho fasilitasaun atividade komersiál, hanesan TradeInvest ne’ebé hanesan Ajensia Governu dahuluk mak konsegue redúz utilizasaun surat-tahan.
Tamba ne’e maka Sistema Janela Únika bele kontinua funsiona ho di’ak kuandu iha kolaborasaun di’ak entre Autoridade Aduaneira ho TradeInvest, Sekretariadu Meiu Ambiente, liu-liu ho Unidade Destruisaun Ozonu, no iha future, sei inklui mos servisus Kuarantena, Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT), Servisu Imigrasaun, Autoridade Portuáriu Timor-Leste (APORTIL), Ministériu Turizmu Komérsiu no Indústria (MTKI), no la kleur tan Portu Tibar, iha prosesu dezalfandegamentu nu’udar meiu ida atu fasilita atividade komersiál.
“Investimentu ne’ebe ita halo ho Sistema Janela Únika sei fasilita atividade komersiál no sei sai kondisaun ida atubele adere ba Asosiasaun País Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) no Organizasaun Mundiál Komérsiu (WTO, sigla inglés). Implementasaun Janela Únika mós sei fó impaktu di’ak hodi atrai investimentu mai Timor-Leste, ne’ebé iha futuru bele kria oportunidade serbisu barak liután ba timor-oan sira,” Ministru garante.
MF esforsu hadi’ak kondisaun AA
Ministru rekoñese, durante ne’e AA hasoru difikuldade liliu iha pontu entrada sira, tanba ne’e nu’udar governante sei esforsu atu hadi’a kondisaun.
“Haree ba porosidade ita-nia fronteira terrestre, difísil tebes ba funsionáriu Autoridade Aduaneira bele kontrola hotu, ne’ebé ida ka rua sei tama nafatin. Nune’e mós, iha fronteira Salele no Batugade, hosi Ministériu Finansa haree hela difikuldade sira ne’ebé enfrenta, tanba ne’e halo esforsu lubuk atu reforsa vijilánsia ho ekipamentu ne’ebé apropriadu, monta infraestrutura ne’ebé adekuadu no ita treinu no tau ema hodi operasionaliza, tau-matan ba ekipamentu hirak ne’e,” nia dehan.
Iha tinan ne’e, sei halo rekrutamentu funsionáriu foun AA hamutuk na’in 28 no sei instala mákina X-Ray Mobile Cargo Scanner, Body Scanner, instala Weight Bridge iha fronteira terrestre Salele, kompleta printer no komputadór modelu Think Client, no halo kontrusaun dormitóriu iha Salele.
Sei aumenta mós postu vijilánsia AA hamutuk sia no halo konstrusaun Retaining walls iha fronteira Batugade no Salele.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina