Top

2023, MJ prevee orsamentu konstrui prizaun iha Manufahi

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 07 abríl 2022 (TATOLI)— Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, hateten halo identifikasaun ona ba rai, nune’e iha Orsamentu Jerál Estadu 2023 hahú prevee hodi konstrui prizaun iha Munisípiu Manufahi.

“Ita sei kontrui prizaun bo’ot iha Aldeia Weberek, suku Dotik, postu administrativu Alas, Munisipiu Manufahi. Planu ida ne’e ita sei orsamenta iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023,” Ministru Justisa, hateten ba Jornalista sira iha nia knaar fatin-Caicoli, kinta ne’e.

Notísia relevante:   Rekluzu juvenil 25 iha Prizaun Becora tuir formasaun kona ba risku HIV/SIDA no MHRS

Estatutu rai ne’ebé atu konstrui prizaun ne’e balun rai Estadu no balun rai privadu ne’ebe komunidade Weberek rasik mak oferese ona ba Ministériu Justisa ho gratuita hamutuk ektare 100.

Tuir dezeñu no Bill of Quantity (BoQ) kustu ba prizaun ne’e hamutuk millaun $200.

Tanba prizaun ne’e sei halo ho kualidade ne’ebé kompleta ho fasilidade adekuandu no presiza mós rekursu guarda prezoneiru ne’ebe barak tanba kapasidade prizaun ne’e akomulla prizioneiru na’in-1.000.

“Ha’u sei haruka karta ba Ministériu Finansas atu  haree ninian  dezeñu no Bill of Quantity (BOQ) atu tama ba diskusaun OJE 2023 no hetan apravasaun, ita bele konstrui ona obra ida ne’e,” nia dehan.

Alende ne’e, prizasaun ne’e sei estabelese área edukasaun hanesan karpitaria, agrikultura no seluk tan, nune’e kapasita prizioneriu sira atubele iha konesimentu, hodi re-intega ba sosiadade sira iha ona abilidade atu buka no loke serbisu ba nia-an rasik.

“Dala barak, ita hanoin prizaun ne’e fatin ba dadur sira, maibé la’ós hanesan ne’e tanba prizaun ne’e fatin ida mós atu treina ka forma prizioneiru sira nia mentál liuhosi edukasaun.  Maske sira la goza sira nia liberdade hanesan ita, maibé sira sai hosi prizaun bele kontribui buat diak ba sosiadade, familia no nasaun rasik,” Ministru Tiago akresenta.

Dadaun prizaun Becora, Gleno no Covalima nia kapasidade ki’ik, nune’e  dadur sira labele halo buat ida, maibé prizaun foun ne’e sei kompleta ho fatin treinamentu, nune’e eleva konesimentu prizoneiru sira nian.

Notísia relevante:  Prizioneiru 180 Sofre Moras Ispa Kauza Fatin Kloot 

Jornalista: Natalino Costa

Editór      : Florencio Miranda Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!