DILI, 09 marsu 2023 (TATOLI)–Associação Comercial da Comumunidade Chinesa Timorense (ACCCTO, sigla Portugeza) hosi Austrália no Kupang-Indonézia preparadu ona atu rekonstrui hikas edifísiu eskola andár ida ho sala aula neen (6) iha eis eskola Xina ho osan hamutuk rihun $320-resin.
Prezidente ACCCTO, Kathleen Gonçalves, hateten orsamentu ne’ebé prevee ona atu harii eskola foun andár ida ho sala-de-aula neen iha eis-eskola Xina de Nuu Laran Grisenfor ne’e ninia orsamentu mai hosi apoiu komunidade Xineza sira rasik.
Nia dehan, loloos eskola andár ida ho sala aula neen ne’e realiza ona iha tinan kotuk maibé mosu dezafiu lubuk ida relasiona ho dokumentu balun ne’ebé presiza kompleta entaun prosesu konstrusaun ne’e foin mak bele realiza.
“ha’u bele garante katak ohin ita hahú ona serimónia lansamentu tau fatuk dahuluk hosi Ministru Edukasaun Juventude no Desportu ne’e, ha’u fiar prosesu konstrusaun ne’e sei finaliza entre fulan neen to’o fulan ualu iha tinan ida ne’e,” dehan Kathleen ba jornalista sira iha eis eskola Xina de nu’u laran Gresenfor kinta ne’e.
Nia hateten, komunidade Xineza Timoroan sira iha rai-laran no mós rai-li’ur ne’ebé hamutuk hakarak rekonstrui hikas eis eskola Xina ne’e ho intensaun ida atu apoiu VIII Governu Konstitusionál, liu-liu atu tulun Ministériu Edukasaun oinsá atu garante fasilidade ida di’ak no adekuadu ba labarik jerasaun foun timoroan sira.
Tanba ne’e, Kathleen konfesa katak planu atu rekonstrusaun hikas eis-eskola Xina ne’e define ona iha tinan rua ba kotuk liu-hosi programa ACCCTO nian.
Enkontru no reuniaun lubuk ida mak ACCCTO halo ona no ikus mai konsege deside hodi halo kooperasaun ho Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) kona ba mehi ACCCTO nian.
“Hanoin di’ak sira-ne’e, konsege hetan konkordánsia no ikus mai ACCCTO ho MEJD realiza asina akordu ida iha 2022 kona-ba mehi ACCCTO nian, atu apoiu VIII Governu oinsá atu hadi’a kualidade edukasaun iha Timor-Leste,” nia hateten.
Ministru Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD), Armindo Maia, relata akordu ne’ebé MEJD ho ACCCTO asina ida tinan kotuk kona ba eis-eskola Xina ne’e hanesan faze ida atu determina kooperasaun entre Ministériu ho asosiasaun Komunidade Xineza iha Timor-Leste.
Ida ne’e, nia hateten, bele konsidera nu’udar istória foun ida iha área edukasaun tanba bele marka relasaun amizade entre TL ho Xina liu-hosi eskola ida-ne’e.
Governante ne’e konfesa katak serimónia lansamentu tau fatuk dahuluk ba konstrusaun eskola sira iha territóriu nasionál ne’e buat ida baibain ona, maibé lansamentu iha eskola Xina ne’e espesiál tebes tanba depois liu tiha tinan 48 hahú iha 1975 eskola ida-ne’e eziste ba primeiru ho naran eskola Xina, depois tempu okupasaun Indonézia, eskola Xina ne’e sai eskola Ensinu báziku (SDN 01) de Nuu Laran, ikus mai Timor-Leste restaura ninia independénsia, eskola Xina ka SDN 01 ne’e kontinua eziste nu’udar eskola Ensinu Báziku Filiál ida.
“Ohin, ita mai partisipa fali iha eventu importante ida-ne’e oinsá mak atu re-ativa fila fali eskola Xina ne’ebé uluk mós kontribui ba formasaun ita nia maluk komunidade Xineza sira-ne’ebé mak ohin loron sai membru Governu no eis ministru inklui emprezáriu iha nasaun ne’e,”
Jornalista : Tomé Amado
Editór : Cancio Ximenes