iklan

EKONOMIA, KOVALIMA

Governu halo konsultasaun prosesu TL sai membru OMK ba autoridade Covalima

Governu halo konsultasaun prosesu TL sai membru OMK ba autoridade Covalima

Autoridade covalima partisipa konsultasuan prosesu no progresu TL sai membru Organizasaun Mundial Komersiu ,Imajen tatoli/Celestina Teles

COVALIMA, 27 marsu  2023 (TATOLI)–Governu liuhusi Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), halo konsultasaun  prosesu no progresu Timor-Leste (TL) nia adezaun  ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) ba autoridade sira iha Covalima.

Notísia Relevante: Adezaun Timor-Leste ba OMK bele gradua iha tinan ne’e

“Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) nasionál mai halo konsultasaun iha ne’e importante, tanba ita hakarak envolve entidade iha nivél hotu atu komprende loloos saida mak OMK, ne’ebé Timor-Leste nia preparasaun sai membru OMK,” Reprezentante Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MAKE), Florêncio Sanches, hateten ba jornalista sira iha salaun AMC, Sukaer Laran, segunda-ne’e.

Razaun Timor-Leste prepara sai membru OMK hanesan oportunidade ba investimentu no produtu Timor-Leste bele hakat ba iha nasaun membru 164 ne’e, agora daudaun Timor agora simu produtu 15.000-resin

“Ita fó mós oportunidade ba timoroan sira hetan kapasitasaun nivél oioin hosi OMK rasik, bainhira nasaun rejiaun iha ita-nian hanesan nasaun Kombodia seidauk tama investimenru ladún di’ak tebes, hafoin sai membru nia investimenru buras,” nia hateten.

Nasaun boot ho ekonomia forte hanesan Amérika, Xina, Japaun no Alemaña, hanesan nasaun ne’ebé bele prodús ai-kose maibé sira hakarak sai membru OMK entaun Timor-Leste hakarak sai membru OMK.

“Hafoin sai membru OMK ita sei loke odamatan ema-ne’ebé tama no sai timoroan bele lori sira-nia produtu ba nasaun sira-ne’ebé agora ita foin rejistu produtu tolu ho produtu 15000, ita foti 25% bele diminui osan ba li’ur,” nia dehan.

Adere ba organizaun OMK importante atu regulariza komersiánte hakat fronteira presiza atu regula nune’e merkadu ne’e bele para, nune’e nasaun viziñu bele asesu sira-nia merkadu.

Maske sai membru OMK sei menus rekursu umanu sei iha problema iha setór públiku no privadu no rekursu finanseira, tanba ne’e Governu tau ona orsamentu millaun $50 iha banku komersiál haruka emprezáriu bele asesu ida-ne’e hola parte hanesan preparasaun.

Benefísiu Timor-Leste sai membru OMK mak hanesan sistema ne’e sei ajuda promove pás, disputa hotu sei hetan tratamentu ho dalan konstrutiva, ho regra iha ema hotu sei fasil hodi halo sira-nia atividade, ho komérsiu ne’ebé livre sei redús mós kustu moris hodi fó oportunidade ba produtu sira-ne’ebé ho kualidade.

Nia dehan, sei aumenta rendimentu komérsiu, sei eleva kresimentu ekonómiku komérsiu, ho nia prinsípiu bázika halo ita-nia moris sai efisiente, Governu sei hetan protesaun hosi atividade negósiu no sei insentiva kona-ba prátika governasaun di’ak.

Xefe suku Belecasak, Leonito Gusmão, hato’o agaradesimentu tanba Timor-Leste sai membru Órganizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), maibé Gorvernu presiza kria kondisaun iha Timor-Leste.

“Ita ko’alia fasil sai membru OMK, maibé presiza kria kondisaun hanesan prepara rekursu, ita ko’alia merkadu ita haree Timor-Leste iha merkadu hanesan merkadu internasionál, nasionál no tradisionál entaun kondisaun saida mak ita presiza prepara no ko’alia esportasaun no importasaun,” nia hateten.

Sai Membru OMK dadaun ne’e, Timor-Leste prepara ona produtu sa ida de’it atu importa no Esporta ba merkadu tanba merkadu nasionál sai vítima ba merkadu internasionál.

“Ita-nia merkadu nasionál sai vítima ba merkadu internasionál tanba ita adota hela merkadu livre, durante ne’e importa sasan ne’ebé mak ita iha sasan ne’ebé mak timoroan faan sira labele faan tan,” nia dehan.

Realidade hatudu maske inan-aman sira faan produtu lokál maibé emprezariu internasionál mai investe iha Timor-Leste, ho nune’e nia rekomerda Governu tenke identifika didi’ak ko’alia kona-ba komunidade sira hala’o negósiu ilegál, tuir loloos Governu tenke identifika razaun saida mak halo komunidade sira hala’o negósiu liuhosi dalan ilegál no sasán saida de’it.

Governu tenke kontrola, oinsá kontrola komunidade sira labele hala’o negósiu ilegál tenke servisu hamutuk hodi konstrui armajen iha fronteira, tenke kria mini merkadu nune’e fasilita komunidade sosa sasán iha rai-laran duké iha fronteira.

Iha konsultasaun ne’e, partisipa hosi administradór postu administrativu, diretór munisipál no xefe suku sira.

Tuir oráriu hafoin finaliza konsultasaun prosesu no progresu Timor-Leste nia adesaun ba OMK iha Covalima, ekipa sira kontinua ba iha munisípiu Ainaro.

Jornalista : Celestina Teles

Editór      : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!